Kerttu Rakke - Eesti Ajalehtede Liit
Transcrição
Kerttu Rakke - Eesti Ajalehtede Liit
S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T Hind 1.30 € 20.34 kr Laulu- ja tantsupeo lapsed Kerttu Rakke: “Igapäevane naps annab energia ja töövõime!” Intervjuu Afganistanis haavata saanud Eesti sõduriga 50 Eesti majanduse pärijat www.ekspress.ee EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 ÜLLATUS: Võlakaitseseadus ei päästa Me armastame rattaid toota HOSE HERMIDA VALIK MULTIVAN TIIMI VALIK MILLINE ON SINU VALIK Hose Hermida maastikusõidu 2010. aasta Maailmameister. WWW.VELOPLUS.EE hinnad alates LASTERATTAD 159.2487,81.- EEK hinnad alates MAASTIKURATTAD 299.4678,33.- EEK hinnad alates TÄNAVARATTAD 299.4678,33.- EEK hinnad alates MAANTEERATTAD 599.9372,31.- EEK TULE OSTA UUS MERIDA RATAS: TALLINN: VELOPLUS: Saku tn 3, tel. 6556977, töökoda tel. 6556957; A&T SPORT: Mustamäe tee 50, tel. 6562959; VELOSPETS: Rohu 13, tel. 6774990; JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Paasiku 2a, tel. 6337566; TARTU: A&T SPORT: Sõbra 56A, tel. 7310159; RATTARING: Aardla 112, tel. 5045961; VELOSPETS: Riia 130, tel. 7380406; NARVA: ARDISE SPORT: Roheline 8, tel. 3599784; MATADOR: Kangelaste 9, tel. 55976240; KOHTLA-JÄRVE: ARDIS: Vilde 6, tel. 3373153; PÄRNU: RATTAÄRI: Merimetsa tee 15a, tel. 55690294; VILJANDI: JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Turu 6, tel. 4345757; RAKSER SPORT: Jakobsoni 21A, tel. 4345718; VILJANDI RATTAPOOD: Vaksali 8A, tel. 6466466; RAKVERE: RIX RATAS: Parkali 7, tel. 3223325; VÕRU: MARATON SPORDIKAUBAD: Jüri 32, tel. 7823004; VALGA: MARATON SPORDIKAUBAD: Raja 5, tel. 7661284; KURESSAARE: BIVARIX: Tallinna 26, tel. 4557118; HAAPSALU: RAKSER SPORT: Karja 20, tel. 4720490; JÕHVI: ARDIS SPORT: Keskväljaku 4, tel. 3371283; PAIDE: PAIDE KAUBAMAJA: Pärnu 2, tel. 3849120; PÕLVA: MARATON SPORDIKAUBAD: Tuglase 1, tel. 7994945; TÜRI: TÜRI KAUBAMAJA: Tallinna 4, tel. 3848762; JÕGEVA: AG KAUBAMAJA: Suur 5, tel. 7722660; RAPLA: RAKSER SPORT: Tallinna mnt. 23, tel. 4894333; PÕLTSAMAA: TARVIS: Kesk 1, tel. 7752968; TÕRVA: ANKA POOD: Loosi 8, tel. 7668725; KARKSI-NUIA: MONOPOL AS: Pärnu tn. 1, tel. 4331280; KOSE: PARGI POOD: Pargi tn. 9, tel. 6756440; SAUE: PLEKK-LIISU RATTAPOOD: Sooja 1, tel. 5119209; KEILA: KEILA RATTAPOOD: Paldiski mnt. 17, tel. 6737666 FOTO TIIT BLAAT No comment! Kui ma Kerttu Rakke Tallinna lähistelt põldude vahelt üles leidsin, nägi ta erakordselt hea välja. Miski ei reetnud tema näos – naise kõige elamusterikkamas osas! – närtsimist, joomingumöllu või pohmellivärinaid. Ei, Kerttu nägi välja igati eeskujulik. Ta oli heas vormis – naiselik silm ei leidnud sealt ühtegi lisakilo – ning reibas. Mulle hakkas juba tunduma, et Kerttu on väheke bluffinud Delfis avaldatud pihtimusloos oma depressioonide ja alkoholismi kohta. Et küllap jälle mingi kirjaniku krutski… Aga siis hakkasid tulema tema mõtted, mis ehmatasid ja häirisid, millest sain aru, et tõesti, see ongi Kerttu “ka nii võib”-elu. Mul oli ääretult kurb kuulata, kui Kerttu ütles oma 2,3promillise joobe kohta nii: “See on harjutamise asi. Kui sa ikka iga päev võtad napsu, siis see annab sulle energiat ja töövõime.” No comment! Autor Kirsti Vainküla Persoon lk 20–21 FOTO ANDRES KEIL Katrin Pärn leidis Tartus uue hingamise Mängime Tartu Uues Teatris uue hingamise leidnud näitlejanna Katrin Pärnaga sellist mängu – palun tal ette kujutada, et ta vaatab 80aastasena oma karjäärile tagasi ja et milline see võiks olla,et ta oleks verandal jalgu kõlgutades rahul ja õnnelik.Katrinile sõna “karjäär” ei meeldi: “Esiteks,ma loodan, et kui ma olen 80 ja vaatan tagasi,siis ma ei vaata tagasi oma karjäärile. Ma loodan,et ma olen 80aastaselt tark naine ja kui ma vaatan tagasi,siis ma vaatan tagasi oma elule. Ja siis on hea, kui seal on olnud armastust, kirge, ja loomingut.Tööd,rokenrolli,süvitsiminekut,südamlikkust ja hullumeelsust läbisegamini, ja muidugi vaimustust ja tunnustust ka. Ja siis midagi veel. Õnnelikuks teeks mind see, kui ma saaksin aru, et ma olen elanud pika ja huvitava elu ja olnud sellega kohakuti, ning rahul oleksin ma võiInimesed lk 20 maluse üle edasi sõita... Karjäär on rohkem selline Tallinna sõna, siinko- Areen lk 29 hal eelistan jääda provintslikuks.” Autor Margit Tõnson Areen lk 29–31 EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Õnnesärgis sündinud mehed FOTO KAITSEVÄGI Kõrvetav päike, varjus 48 kraadi sooja. Malaariasääsed, mürgimaod, skorpionid ja ... Taliban ja nende isevalmistatud lõhkekehad. See kõik kuulub argipäeva juurde Lõuna-Afganistanis, kus teenivad elatist ligi 140 Eesti kaitseväelast. Mässajad koguvad suve soojenedes julgust, oodatakse rünnakute ägenemist. Kaks nädalat tagasi tuligi meie jaoks esimene ehmatus üle mitme kuu, kui kaks kaitseväelast said mässuliste rünnakus haavata, õnnekombel suhteliselt kergelt. Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu rääkis nendega Camp Bastioni baasis pärast intsidenti. Magnet lk 8–9 XI noorte lauluja tantsupidu “Maa ja ilm” Ekspressi fotograaf Annika Haas portreteerib sel nädalal Tallinna saabunud tantsu- ja laulupeolisi. lk 44 lk 48 Kohver Crème JUHTKIRI Sakraalsed kihelused V aaraode tahtel ehitati püramiide, millel puudus igasugune praktiline otstarve. Kui, siis ehk tekitada nende ehitamisega tööhõivet ja näidata valitseja võimsust. Mille eest ja kuidas neid sakraalehitisi rajati, ei pea enam selgitama. Aga kui täna tabab sakraalkihelus kedagi Eestis või Euroopas? Euroopa presidendi palee, saagad ERRi, ERMi ja EKA paleede ümber. Kihk ehitada Tallinnale uus raekoda või sahinad, et rahandusministeeriumi tagusele staadionile Tallinnas planeeritakse “superministeeriumi” hoonet. Need on vaid mõned podisevad näited. Erinevalt vaaraodest peaksid meie valitsejad jagama selgeid põhjendusi, miks ja kuidas maksumaksja raha kulutatakse. Ajatu tarkus, et tähtis on sisu ja mitte vorm, pole end ammendanud.Aga arutelud käivad ikka vaid vormi, asukoha ja ehitusmaksumuse üle. Teine elutõde teab meile osutada, et kõik õõnsused lõppeks ikkagi täituvad. Igale ruutmeetrile Väljaandja Eesti Ajalehed AS Narva mnt 11e, Tallinn 10151 Eesti Vastutav väljaandja Hans H. Luik Üldtelefonid 669 80 80, 669 80 44 www.ekspress.ee TOIMETUS Narva mnt 13, Tallinn 10151 Peatoimetaja Janek Luts Toimetuse telefon 669 80 30 Toimetuse faks 669 81 54 E–mail [email protected] TV nädal 669 80 85 leidub lõpuks väga vajalik asi või ametnik. Euroopa parlament ratsutab kahes linnas asuvate paleede vahet. Haridusministeeriumi Tartusse kolimine tekitas vajaduse lisakontori järele Tallinnas. KUMU jooksev haldamine osutus arvatust kallimaks. Seda jada võib igaüks ise jätkata. Jääb küsida, kas meie tänaseid valitsejaid painab vaaraode sündroom. Sa oled ebaõnnestunud, kui sinust ei jää maha piisaval hulgal korrastatult kuhjatud liiva, kivi, klaasi ja rauda? Sa oled ebaõnnestunud juht, kui sinu hallatav aparaat pole sinu valitsemise ajal piisavalt paisunud? Murphyl on ikka muudkui õigus, et valitsemine laieneb, et neelata kogu riigitulu, ja siis veel natuke. REKLAAM Narva mnt 11e, Tallinn 10151 Üldinfo telefon 669 80 40 Reklaamiosakonna faks 669 81 74 info E–posti teel [email protected] Trüki- ja internetireklaam http://reklaam.lehed.ee/ Maribel Treiman ja Helis Padar 10 ja 11, Tartust Maribel tantsib tantsupeol poisi osa. Aga vähemalt tüdruku riietes. Kui poiss pole liiga pikk või liiga lühike, siis on poisiga parem tantsida. Praegust partnerit peab natuke liiga töntsakaks. “Üldiselt tantsiks me parema meelega hoopis hiphoppi. Aga “Eesti muld ja eesti süda” on ka ilus tants.” Vaata lisapilte ja videoklippi www.ekspresspro.ee Janek Luts peatoimetaja LEVI JA TRÜKK Tellimine ja probleemid kättetoimetamisega telefon 666 25 40 [email protected] Leviosakonna telefon 669 80 62 Leviosakonna faks 669 80 68 Praakeksemplaride ümbervahetamine EE leviosakonnas Narva mnt 11e Trükikoda Printall Toimetus saadetud käsikirju ega fotosid ei tagasta ning juurdemaksuga kirju vastu ei võta. Kõik Eesti Ekspressis avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Ajalehed ASi kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel 646 33 63. Esimene elus ajaleht Sinu arvutis www.ekspresspro.ee EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 4 teateid elust ERNITSA MAAILM Võta lapselt raamat! M a ei saa kuidagi nõus olla keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuskiga, kes kirjutab, et eesti lapsed loevad liiga vähe ja see on suurim oht meie emakeelele. (Vaata: ERR uudisteportaal 20.6 “Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus”.) Mida rohkem on meil endil edaspidi harimatut ja rumalat tööjõudu, seda vähem tuleb seda ju sisse tuua. Mida vähem Eesti lapsed loevad, seda kindlamad võime olla, et tulevikus välditakse somaallaste, kurdide ja kõikvõimaliku muu vähenõudliku võõrrahva massilist sissetungi. Keda te viiekümne aasta pärast meie tänavaid pühkimas ja supermarketeid kasimas näha tahate? Kas pigimusta aafriklast või tublit punapõskset ja blondi kaasmaalast, kel eesti keel enam-vähem sünnist saati suus – mis sellest, et Alveri ja Krossi kõrgstiilist oi kui kaugel? Liigub tema luud või hari sellepärast aeglasemalt, et ta koolis “Kevadet” liiga paksuks raamatuks pidas? President Ilvese initsiatiiv talente tagasi kodumaale tuua on õige ja tervitatav, kuid seni kuni eestlastel on sama haridustaseme juures Läänes mitu korda tasuvam tööd teha, on see tühi vaev. Ja seda tühjem, mida paremat haridust meil antakse – lugemine on aga hariduse vundament. Jääb kestma nõiaring: kuna helged pead kaovad välismaale, pole, kelle abil kodus rahvuslikku SKTd (ja palku) tõsta. Majandus- ja kaubandusringkonnad ongi teinud raamatu kättesaamatuks muutmisel kõik mis võimalik. ENSV päevil sai ühe pudeli viina raha eest osta kaks või kolm väärt proosateost. Praegu on suhe vastupidine. Ka saab raamatuid osta palju vähematest paikadest kui alkoholi (tavapoodide raamatuletid ma välistan, sest seal pakutakse vaid rämpsu). Kurja juureks ongi koolid, milledest ka Tomusk peamiselt kirjutab – täpsemalt kohustusliku kirjanduse olemasolu. Jüri Parijõel on tore jutt “Kui isa kinkis raamatuid”. Jah, oli aeg, kus iga raamat oli väärtus; oli haruldus, mille välimus ja isegi lõhn püsisid aastakümneid meeles. Raamatu kõrge staatus tõi kaasa selle austamise. (Seetõttu on mul jabur lugeda, kui tõsimeeli kirjutatakse, et e-raamat – mille esteetiline väärtus on null – võib trükitud ilukirjandusele kui elamuste allikale konkurentsi pakkuda. Vahe on vähemalt sama suur kui kumminaise ja elava vahel.) Mäletan ise, kuidas kohustusliku kirjanduse pealesurumine tekitas minus sellist pimedat viha, et suutsin alles paar aastat pärast keskkooli lõpetamist hakata regulaarselt väärtteoseid lugema. Kirjanduse õppimiseks piisab täiesti klassivälise töö lugemike tekstinäidetest. Raamat jäägu autasuks parimatele, stimuleerimise märgiks. Ja vastupidi: karistuseks võiks lapsel lugemise mõneks ajaks ära keelata. Ei maksa karta, et raamatu kättesaamatus lastele Eesti vaimset kliimat negatiivselt mõjutama hakkab. Neid lapsi, keda vanemad lugemist armastama on õpetanud – või kellel see lausa geenides on –, jätkub ikka. Veiko Märka UUDISED Diplomaadid pressivad kooli Viimsisse Diplomaatiline korpus tahaks, et rahvusvaheline kool koliks Viimsisse, ning on saatnud rahalise toetuse saamiseks kirja president Toomas Hendrik Ilvesele, peaministrile ning haridus-, majandus- ja välisministritele. Eesti kõrgeima õppemaksuga õppeasutus (kooliaasta maksab 9600 eurot) soovib kolida välja amortiseerunud majast Juhkentali tänaval. Olemas on lennukas plaan koostööks Viimsi vallaga. Eesti rikkaimas vallas on hoolimata värskelt valminud kahest koolimajast nii palju lapsi juurde kasvamas, et hiljemalt 2013. aasta septembris tuleb avada uus põhikool. Viimsi vallavanem Haldo Oravas soovib teha Miiduranda Ahhaa-kooli ehk kõrgtasemel tehnoloogiakeskuse. “Mitte muuseumi, vaid õppebaasi, mida saaksid kasutada ka Viimsi teised koolid.” Samuti kasutaks tehnoloogiakeskust rahvusvaheline kool, kes koliks Miiduranda koos lasteaia, eelkooli ja ka bakalaureuseõppega. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 TEATRIKAKSIKUD Kaks tilka vett, lavakooli Märt ja Priit Pius, ajavad Elmo Nüganeylös kursandid ni lavastatud “Scapini kelmustes” vaatajal juhtme tõeliselt sõlme, ning see on alles algus! Eksituste komöödia saab pärast lavakaksikute teatrisse jõudmist endale lõpuks tõelise sisu! VINÜÜLID JA KASSETID Lisaks nišižanritele, kus on vanas formaadis helikandjad ikka hinnas olnud, jõuab vinüülplaatidele ja kassettidele ka laiemale publikule kordaminevat muusikat. Festival Schilling andis välja kasseti. Vaiko Epliku viimane plaat trükitakse juulikuu lõpuks vinüüli. Ka mitmed teised kodumaised artistid on lubanud vinüüle, loodame, et asi toimib. KIOSKITE KADUMINE Sa walking down the streets, eks, ja tekib väike nätsu või joogi vajadus, nii, ja kuhu sa lähed? Lähimasse kioskisse, eks. Aga neid ei ole enam Tallinna linnas! Sa pead otsima üles lähima bensujaama või kaubanduskeskuse, matkama seal ringi ja seisma oma väikese suutäie pärast jaburas kassasabas. Mis toimub? E-AINEVABADUSEGA LOLLITAMINE Nüüd teeb iga suur toiduainetööstur mingi e-ainevaba toote, müüb seda siis poole kallimalt ja sügab rahulolevalt kõhtu. Vt Felixi naatriumglutamaadivaba laulupeosupp, Tere Natural-jogurtid jms. Selle asemel, et algusest peale e-ainevabalt toota. Eks see ole tsuti parem kui mürgiste söökide pakkimine väga öko välimusega pakenditesse, aga siiski – armas rahvas, eelistage kohalike väiketootjate kaupa, mis on kogu aeg pualas has olnud! Tartlaste leiutis – vihtlemismasin Aprillis avaldas patendiamet oma registris uue leiutise vihtlemismasina kasuliku mudeli kirjelduse. Innovaatilise vidina arendas välja seltskond tartlasi eesotsas Vambola Irdi, Ivar Kuusiku ja Innar Tõruga. Olmetehnika alla liigitatud leiutis koosneb kiirusreguleerijaga va- rustatud ja elektrimootori jõul töötavast väntmehhanismist. Varem on Eesti kirjanduses mainitud vihtlemise masinana vokki või vankriratast, mille kodarate külge on kinnitatud vihad. Sedalaadi pöörlev ratas olevat leiutajate hinnangul aga ebameeldiv, sest vihtade ladvad liiguvad kehal mööda ringjoont. Kuid käsitsi vihtlemine on vihtlemismasina autorite arvates lihtsalt füüsiliselt energiakulukas ja väsitav. Tulevikutäht Bogdan Eestist Kes vormivad tuleviku maailma? Kes saavad olema valitsuste juhid, juhatuste esimehed, suured mõtlejad ja ühiskonna muutjad? Küsimusele otsib vastust juunikuine ajakiri Vanity Fair. Ootamatult on ajakirja tarvis pildistatud seitsme noore seas ka mees, kes on pärit Eestist, tema nimi on Bogdan Gogulan (paremal äärel). Talentide väljavalimist korraldava organisatsiooni One Young World konverentsil esines Bogdan koos lõuna-aafrikREPRO lase Catherine Peteri ja nigeerlase Ajarat Moyosore Badaga. Nad rääkisid ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile, et võti eduks on vastastikune dialoog ja tolerants. Bogdan: “Praegusel ajal kulub sada protsenti minu ajast kohe pärast konverentsi asutatud online muusika firmale GlobeRecord, mis tutvustab kohalikke artiste.” Konverentsil osales 823 delegaati 114 riigist. teateid elust 5 FOTO ERIK EVARTSON TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 FOTO ERIK EVARTSON FLÄSH! FLÄSH! ILUSA ILMA KOSTÜÜM: Laupäeval kella kuue paiku õhtul nägid Kristiine keskuse lähedal ülekäiguraja juures rohelise tule ootajad ootamatut vaatepilti mootorratturist, kes paistis silma vabameelse suvise out-fit'iga. 'iga. Ka ümberkaudsetest autodest pildistati innukalt moenähtust. Marko Rentik 18aastane, Tallinnast Hakkasin tantsima alles eelmisel aastal, kui kutsuti meeste tantsupeole. Nüüd tantsin segarühmas. Kui naistega tantsitakse, ollakse viisakamad. Meeste naljad on ikka teistsugused! Paljas ülakeha keelati meil ka tantsuplatsil ära. NÄDALA SÕNA Tehisintelligentsus Teadlased tegelevad tehisintellekti – kunstliku mõistuse väljatöötamisega. Selle kõrval on olemas ka loomulikult tekkinud tehisintelligentsus. Tegelikult on see ebaintelligentsus, mis näib intelligentsusena, sest oskab peita sisutud mõtted keerukatesse või kaunitesse sõnadesse. Lähemal vaatlusel tuleb nähtuse tehislikkus siiski välja. Meistriklassi TIst andsid hiljuti ministritest kaksikud Ansip-Ligi, rääkides Eesti riigi raha Hellasesse uputamisest. Jumal-vennad nimetasid seda “tulusaks investeeringuks” (EE 16. 6. 2011) ning kuulutasid rumalaks kõik vastuvaidlejad. Üsna tehislik mõttekäik… Vt ka emotsionaalne intelligentsus, ebaintelligentsus, ebard, Ebavere mägi, kaksislisaebahea, diligent, dirigent, Neeme Järvi, tehisinimene, Golem, Frankensteini koletis, “Metropolis”, amfiibinimene, amfetamiin. Kõige lahedam on peol ühtsuse tunne. Lemmiktants on mul “Tõmba-Jüri”. Põhjamaa tantsus on aga tunne ülevam. Enda jaoks loodan tantsupeolt saada kogemust, mida lastelastele jagada. Erich Zelinski Suvine lastekeskus 17aastane, Jõgevalt Rahvatantsijana saab kaks aastat täis. Lapsepõlves mind rahvatantsurühma ei sunnitud. Tantsupartneriga on väga vedanud, kuuletub ilusti. Selle peo lemmiktants on mul “Eesti muld ja eesti süda”, aga see mulle ei meeldi, et Ruja originaalmuusika muudeti Tallinki kruiisilaevadel on avatud Kidz Club ümber, laste suvekeskus, kus saab mängida, nüüd on mingi bändi cover. NÜÜD AVATUD! mürada ja karaoket laulda. Mängutoas saavad pisemad reisijad pallimeres hullata ja koos mängutädiga meisterdada. Perepaketi Pe Pere ere repa pake k tii hind al. 334 Hind Club One kliendile al. 304 Hind d sisaldab ld d b • Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiisi 2 täiskasvanule ja 2 kuni 5-aastasele lapsele B-klassi kajutis • 2 hommikusöögikupongi igale reisijale • 2 õhtusöögikupongi igale reisijale • saunakuponge kogu perele • joogikupongi igale lapsele Info 640 9808 / www.tallink.ee 6 kuum Päästerõngas, mis ei päästa LUHTUNUD LOOTUSED 14 kõrvuni võlgades inimest on üritanud päästa ennast võlakaitseseaduse abil. Seni pole see kellelgi õnnestunud. Tarmo Vahter [email protected] E esmärk oli õilis. Uus seadus pidi tagama raskustesse sattunud eestlastele inimväärse elu. Mullu novembris hääletasid selle poolt sõltumata parteilisest kuuluvusest praktiliselt kõik riigikogu liikmed. Selline üksmeel on väga haruldane. Võlakaitse seaduse eestvõitleja oli IRLi saadik Ken-Marti Vaher, kes võrdles seda päästerõngaga. See pidi aitama 160 000 kodulaenuomanikku. “On ju kogu selle asja eesmärk, et vältida paljude perede laostumist, kes majandusliku õitsengu ajal endale uue kodu soetasid või oma kodu renoveerisid,” selgitas Vaher. Isegi opositsioon kiitis seadust. Keskerakondlane Ain Seppik rääkis riigikogus: “See toob teatud tingimustel inimestele kergendust ning võimaldab neil rasked ajad üle elada.” Hüpoteegi omanik sõltub pangast edasi Võlakaitseseadus hakkas kehtima tänavu aprilli algul. Enne seaduse vastuvõtmist hoiatas justiitsministeerium, et kohtud võivad uppuda tuhandetesse avaldustesse. Riigikogu eraldas seaduse käivitamiseks, sealhulgas kohtunike koolitamiseks 5 miljonit krooni. Juuni lõpu seisuga on kohtud saanud vaid 18 avaldust, neist 14 on juba tagasi lükatud. Ülejäänute puhul on kohtunikud andnud aega avaldustes puuduste kõrvaldamiseks või pole veel seisukohta võtnud. Võlgnike avaldused pole avalikud. Kuid kohtud tutvustasid Ekspressile keeldumiste peamisi põhjendusi. Esiteks: hüpoteegiga tagatud laenud. Enamik kodulaene on antud välja tingimusel, et ostetud korter või maja on laenu tagatis. Selliste laenude puhul tuleb võlakaitse kõne alla ainult võlausaldaja (panga) nõusolekul. Pangad ühtegi sellist luba seni andnud ei ole. Teiseks: võlglase kõigi kulude ja sissetulekute suhe. Seaduse eesmärk on aidata inimesel ületada makseraskusi ja vältida pankrotti. Kohustuste tühistamist seadus ette ei näe. Kui inimene ei suuda kohtu arvates maksejõuetust vältida, siis võlakaitset ei saa. Inimesed said seadusest valesti aru Kas sellist seadust meile neli kuud enne valimisi lubatigi? Või läks midagi kapitaalselt nihu? Kevadel siseministriks saanud Ken-Marti Vaher ütleb, et seadus on mõeldud vastutustundlikule võlgnikule. Inimesele, kes on sattunud ajutistesse raskustesse ja kes suudab tulla võlgadest välja. Kui oled laostunud, tuleb valida ikkagi pankrotimenetlus. Mida arvab minister inimestest, kes lootsid kaitset hüpoteegi puhul? “Et mingid inimesed saavad seadusest valesti aru, oli ennustatav,” üt- Võlakaitse saamiseks esitatud taotluste käekäik kohtutes Esitatud avaldusi Võetud menetlusse Lükatud tagasi Otsustamisel Üle Eesti 18 - 14 4 Harju maakohus 10 - 10 - Pärnu maakohus 5 - 3 2 Viru maakohus 2 - - 2 Tartu maakohus 1 - 1 - Allikas: Eesti maakohtud leb Vaher. “Niinimetatud “võtmed kätte” lahendust ei ole kuskil Euroopas.” Ta näitab näpuga Keskerakonnale ja sotsidele, kes olevat loonud seadusest eksitava ettekujutuse. Vaher arvab, et enne aastat pole võimalik seaduse toimimist hinnata. Kohtunikele tuleb seadust edasi selgitada ja kui vaja, tuleb seadust paremaks sõnastada. Vaher usub, et seadusel on olnud väga suur ennetav mõju pankade käitumisele võlgnikega. “On oluliselt vähendatud pankade motivatsiooni suu- nata kodud sundmüüki, sest pangad võivad sellest ka ise kaotada.” Swedbanki juriidilise divisjoni direktor Riho Roopõld kuulab seda väidet üllatunult. “Selline oletuslik hinnang vajaks põhistamist. Kliendi ja panga suhet pole see seadus mõjutanud,” kostab ta. Viimase kahe ja poole aastaga on Swedbank teinud kohtuväliseid leppeid umbes 10 000 raskustes eraisikuga. Swedbank valmistus võlakaitseseaduseks tõsiselt. Ettevalmistustööd hõlmasid 200 inimest. Klienditeenindajad pidid teadma, mida teha võlakaitset nõudma saabuvate klientidega. Roopõllu käsutuses olid Soome 1990. aastate lama andmed. Siis arvati, et võlakaitset soovib aastas 6000 soomlast. Tegelikult kogunes neid pooleteise aastaga 18 000. Eestis on Swedbank osalenud vaid ühes võlakaitse juhtumis. Roopõld seletab nii väikest arvu majanduse taastumise ja pankade mõistliku käitumisega. Võlakaitse soosib võimekamaid Seaduse koostamisel poliitikuid nõustanud õigusteaduste doktor Martin Käerdi pakub välja veel ühe tõlgenduse. Ta ütleb, et riigikogu keeras vindi pisut üle. “Neid inimesi ei ole tegelikult eriti palju, kel sellest seadusest tõeliselt abi oleks,” räägib Käerdi. “Võlakaitseseadus rakendub kodulaenuvõlgniku jaoks alles siis, kui tagatiseks olnud kinnisvara on maha müüdud ja saadud raha ei kata laenu jääki. Teiseks tuleb silmas pidada, et võlakaitsemenetluse läbimine on mõttekas ainult inimestele, kel on küll suured võlad, aga ka keskmisest suurem sissetulek. Tavavõlgnikul ei ole motivatsiooni keerulisse võlakaitsemenetlusse panustada.” Käerdi arvamus langeb kokku siseminister Vaheri kreedoga vastutustundlikust võlgnikust. Tõde paistab olevat, et võlakaitse suudaks aidata vaid keskmisest kodanikust märksa teenimisvõimelisemat inimest. Nii polegi enne valimisi rohkelt reklaamitud päästerõngas veel ühtki tõelist hädalist päästnud. PLASTILIINIKUJUD HEDI ROSMA, FOTO BIRGIT PÜVE EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Aitäh! Sinuga koos panustasime aastal 2010 Eesti hüvanguks ligi 100 miljonit krooni. Võidavad kõik! Iga ostetud lotopileti maksumusest läheb 18% teadus-, haridus-, laste- ja noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekande-, spordija kultuuriprojektide toetuseks. 8 magnet Toivo Tänavsuu Afganistan [email protected] R eede, 17. juuni Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis asuvas Camp Bastioni sõjaväebaasis. Kaks meest jalutavad üle kaitseväe logistikute baasi väljaku suitsuja puhkenurga juurde. Parajasti baasi külastav kaitseminister Mart Laar on äsja tulnud kohalikust saunast ja sööb Eesti sõduritega salatit ja grill-liha. Teen meestest foto, kuid seda ei luba nad avaldada. Mõlemad noored mehed, nii oma teisel välismissioonil olev Kalmer Liivmaa (25) kui ka esmase missioonikogemusega Alvar Aasa (23) on kuidagi räsitud ja ehmunud olemisega, norus peaga ja pilk maas. Samal ajal püüavad olla seltskondlikud. Üks lonkab kergemalt, jalg on põlvest allapoole rohkes sidemes. Teisel on sidemes vaid jalalaba. Ta üritab karke vältides valust hoolimata haigele jalale toetuda ning kannab kaasas sinist külmakotti. Sõdurid Liivmaa ja Aasa elasid umbes 30 tunni eest üle elu suurima ehmatuse, kui neid ründasid valitsusevastased mässulised. Viie aasta jooksul on Afganistanis langenud kaheksa kaitseväelast, vigastatuid on 54, neist 16 raskelt. Lugedes peaaegu iga päev uudiseid Afganistanis hukkunud või sandistunud lääne sõduritest, tuleb tagantjärele tunnistada: neil kahel mehel oli roppu moodi õnne. SEE PIDI OLEMA täiesti tavaline nelja- päev. Laskur Aasa ja sanitar Liivmaa lahkuvad baasist hommikul kell 6, et sõita soomukil koos kaaslastega tavapärasesse patrulli Nad-e-Ali külla. See asub baasist mõnekümne kilomeetri kaugusel. Patrull peatub ühel ristmikul, mida piiravad kõrged savist müürid, nende taga on viljapuuaiad. Peatumise tingib asjaolu, et Aasa tunneb müüri sees ära laskeava, mille on kunagi varem silmatorkavuse huvides värviga tähistanud. Keegi on aga värvi maha kustutanud. Ala “puhastamine” on Aasa rida. Ta haarab metallidetektori ning liigub kaaslaste julgestusel ettevaatlikult laskeava suunas. Detektor on hädavajalik, sest tervelt kaks sõduri surma kolmest Afganistanis on tingitud isevalmistatud lõhkekehade (IED) otsa astumisest või sõitmisest. Kuid ühtäkki kärgatab pauk! on nii Aasa kui ka Liivmaa (kes sai haavata järgmises episoodis) juba Camp Bastioni haiglas Eesti kirurgide hoole all. Aasal lahtisi haavu pole, tema vigastas hüppeliigest. Liivmaale tungisid granaadikillud põlve ning teda opereeriti. Juhtunust räägin meestega intsidendile järgnenud päeval baasi puhkeala varjulises nurgas. Afganistanis 4. mail teenistust alustanud noored kaitseväelased on kidakeelsed ega ole ilmselt lõpuni tajunud, kuidas neil vedas. Oma hirme MÕNI TUND HILJEM EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Afganistanis haavatud sõdur: “Pole ju vahet, kas suren siin või Eestis!” Afganistanis kahe nädala eest mässuliste rünnakust õnnelikult pääsenud kaitseväelased Kalmer Liivmaa ja Alvar Aasa räägivad oma elu suurimast ehmatusest. Mida siis mõtlesid? nad välja paista ei lase, sest hirm on sõjamehele nõrkus. Küll on nad omajagu uhked osaks langenud tähelepanust ja headest soovidest. Umbes sama uhked kui läinud sügisel, kui nad Facebookis ja mujal oma sõpru-tuttavaid missioonile siirdumisest teavitasid. Minister Laar käis haavatuid Camp Bastionis vaatamas ja soovis kiiret paranemist. AASA ASTUS LÕHKEKEHALE, kuid jäi imekombel terveks. Lendas plahvatuse tagajärjel vaid eemale ning vigastas maandumisel hüppeliigest. Liivmaa räägib, et ta jooksis Aasa juurde ja nägi, et kõik on korras. “Mõte käis küll peast läbi, et nüüd on asi väga hullusti,” ütleb ta. “Ta ilmselt tegi ühe vale sammu. Kuigi, teades seda käekirja siin, ei pruugi metallidetektor lõhkekeha tuvastadagi (sest IED-des ei kasutata uuemal ajal metalli – T. T.).” Aasa ei tea intsidendist suurt midagi. “Olin šokis ja häguselt mäletan kaaslasi enda ümber,” räägib ta. “Varem mul hirmu ei olnud, nüüd on. Olen kindlasti ettevaatlikum ja vaatan, kuhu astun.” Pärast plahvatust anti laskur Aasale esmaabi ja ta toimetati patrullbaasi. Kuid kohapeal avastasid rühma pioneerid veel kaks lõhkekeha, mille neutraliseerimiseks jäi üksus demineerijaid ootama. See muutis nad aga ker- Mul ei olnud emotsioone. Pärast plahvatust, nagu ikka, ootasin mingit käsitulirelvade kontakti või midagi selle otsa, aga õnneks seda ei tulnud. Tavaliselt on tulnud. Pea oli selge? Täiesti. Kõik oli korras. Mis granaadi viskajast sai? SAID EHMATUSE OSALISEKS: Reamehed Kalmer Liivmaa ja Alvar Aasa. gemini rünnatavaks. Ühtäkki viskas keegi kõrge savimüüri tagant granaadi, mis maandus Liivmaa jalgade juures. “ Ku u l s i n , k u i d a s g r a n a a d i l splint ära tõmmati,” räägib Kalmer Liivmaa.”Arvasin, et tegu on miniflare-tüüpi raketipüstoliga, sest nägin justkui raketi lendu. Oleks ta tugevamini visatud, oleks kraavi kukkunud. Aga kukkus hoopis maha ja siis polnud enam pikalt mõelda...” Ei oska öelda. Mind evakueeriti. Omal jalal kõndisin ära. Mis edasi sai, ei tea. Oli valus? Ei olnud. Isegi haiglas ei tundnud erilist valu. Verejooks oli suur? Ei olnud. Rühma parameedik sidus suuremad killuhaavad kinni ja mind viidi ära. Mida sa siis tegid? Sind viidi soomukis patrullbaasi Wahidis ja sealt helikopteriga Camp Bastioni haiglasse. Millele teel olles mõtlesid? Olid granaadile kõige lähemal? Tundsid mingit hirmu või ebakindlust? Jõudsin ümber pöörata, teha kaks-kolm kiiremat sammu ja pikali visata. Sain esimese adrenaliinilaksuga nii palju aru, et kulmust tuleb verd ja jalg on verine.Aga õnneks sain omal jalal sealt ära. Jah, põhimõtteliselt nii ta oli. Midagi erilist ei mõelnud. Mõtlesin, et saaks juba kiiremini terveks ja rühma juurde tagasi, et jätkata pooleliolevat tööd. Ei, seda küll mitte... magnet 9 Karmid naljad panevad asjad paika Eesti kaitseväelaste jaoks on verest välja löömine nõrkuse märk. Kuid mida arvab meie meeste vaimsest tervisest Tartu Kiirabi õde Sulev Rinken, kes teenib Afganistanis Estcoy 12 evakuatsioonigrupis meedikuna ja annab kannatanutele esmaabi? “Teinekord olen kui pihiisa. Papi poole ei pöörduta, pöördutakse minu poole,” ütleb ta. Tänavu on Afganistanis rahulikum kui mullu, olgugi et aasta teises pooles oodatakse rünnakute sagenemist. Aasta tagasi oli Rinken koos Estcoy 10 sõduritega Wahidi baasis sageli raketi- ja automaatrelvade tule all. Isevalmistatud lõhkekehad plahvatasid mitu korda nädalas ning 30. augustil langes patrullis olles nooremseersant Herdis Sikka, kes oli kaheksas eestlasest ohver Afganistanis. “Poisid hakkasid vaimselt väsima, kuid varjasid seda. Tahtsid kõvad vennad olla, aga see lõi kusagilt välja,” räägib Rinken. “Nad muutusid kas jutukaks või agressiivseks. Mõnel viskas täitsa üle. Aga üldiselt panevad karmid ja lollid naljad siin asjad paika. Varem need mõnele poisile ei meeldinud, kuid nüüd vaatad: vannub ilusti ja ei tunne end liialt puudutatuna.” Sa oled missioonil detsembrini? ki aastaid. Kui võõrvägesid hakatakse välja viima, kaob kohalike arvates tugi ja Taliban võtab uuesti võimust. Milline on prognoos sinu paranemiseks? Mida arvad Afganistani armee ja politei võimekusest, mis paneb paljusid muigama? Jah. Oleneb ka, kuidas haavad paranevad. Võib-olla jätan missiooni pooleli. See peaks võtma umbes kaks nädalat. Peaksin täielikult paranema, loodetavasti saama joosta ja sporti teha. Aga vaatame, mis tulevik toob. FOTOD EESTI KAITSEVÄGI Oled sa mõelnud, miks sinuga eile nii juhtus? Haiglas tehti sulle väike operatsioon. Mida diagnoosist arvasid? Kõige hullem on see, et killud jäävad sisse. Lennujaamades võib tulevikus probleeme tekkida! Kõige suurem kild, mis kätte saadi, oli neljamillimeetrine. Killud läksid vasaku reie välisküljelt sisse ja on nüüd paremal pool. Arstide arvates ei tasu neid hakata välja noppima, see tekitaks lisavigastusi. Kuidas praegu enesetunne on? Hea. Tahaks õlut juua ja grillida. Aga õlut ei tohi juua? Ei tohi jah. Meil seda siin ei ole ka. Kas intsident pani sind oma töösse kuidagi teisiti suhtuma? Ei, kindlasti mitte. Mida teed järgmisel korral patrulli minnes teisiti? Võib-olla mõni koht tundub kahtlane, eelnev situatsioon käib peast läbi. Aga ma ei usu, et kardan. Kui nüüd musta huumorit teha, siis pole ju vahet, kas suren siin või Eestis. Hirm on inimlik. Kuidas selle endas alla surud? (Üle meie lendavad sõjaväekopterid, viies Bastioni haiglasse järjekordseid haavatuid.) Mõtlen ilusatest asjadest. Nendest, mis mind kodus ootavad. See viib mõtted täiesti eemale – puhkusele, sõpradele ja kõigele muule. Sul oma pere ka? Jah. Kuidas nemad intsidendist teada said? Ma ise helistasin neile siis, kui veel patrullbaasis olin. Andsin teada, et midagi hullu pole ja paanikat pole mõtet tekitada. Kuidas nad reageerisid? Umbes selliselt, et kas kõik on korras ja tule koju ära, see töö ei ole siin seda väärt. Miks on siin olek sulle oluline? Ma pole sellele mõelnud. Mulle meeldib mu töö. Mulle meeldib kaitsevägi, kus saab ennast mitmeti harida, õppida tundma meditsiini, relvastust ja muud. Tegeled võõral maal võõraste asjadega – mille nimel? Igaühel on oma arvamus, aga mina olen siin, sest mulle meeldib mu töö. Näen lähedalt seda, mida eestlased siin teevad. Inimene, kes siin pole reaalselt käinud, võib täesti mõelda, et lollid, mida te seal teete. Tulgu vaadaku ise ja võib-olla mõtleb teistmoodi. Sellest on raske midagi arvata. Nad ei pruugi hakkama saada ilma lisajõududeta. Vaatan kas või mehi, kes töötavad kohalikus politseis – nad on heal juhul 16–17aastased. Kusjuures, ei ole. Nagu öeldakse ... kõik päevad ei ole vennad ja pauk võib ka luuavarrest tulla. Me ei ole isegi praegu siin (sõjaväebaasis – T. T.) täiesti kaitstud. Ei näe ette, mis tulevik toob. Mina tegin eile oma rutiinset tööd... Tagantjärgi tarkus, et oleks teadnud seda või teist, ei maksa midagi. Igas sõjas on vaenlane. Kes on sinu vaenlane? Sa ei kahetse midagi? Kui sul avaneks pärast missiooni lõppu võimalus siia tagasi tulla, kas tuleksid? Ei. Pigem teen oma tööd, teen, mida kästakse, ja kui vähegi saab, aitan ka teisi nõu ja jõuga. Kui palju mõtled sellele, et annad siin oma panuse ühe riigi ülesehitamisse, aidates afgaanidel oma õued vaenulikest tegelastest puhastada? Ma ei tea, kui oluline see on, aga mingil määral aitavad koalitsioonijõud kohalikku rahvast, ehitades sildu, teid ja aidates kohalikke järje peale. Siin on inimesed meiega võrreldes arengus 100– 200 aastat maas, teevad päikesetõusust päikeseloojanguni põllul tööd ja nii ongi. Kui palju oled siin kohalikega suhelnud? Päris palju, sest kontrollpunktis või seal, kus me elame, käivad kohalikud arstiabi küsimas. Kuna olen seal ainuke meedik, siis ikka suhtleme. Afgaanid on sõbralikud ja näivad olevat rohkem meie kui Talibani poolt. Kuidas teed vahet, kes on “oma”, kes vaenlane? Ei teegi. Eks ole omad instinktid, mis ütlevad inimese näost ära, kas ta võib olla vaenlane. Samas võib eksida. Kas sul on sellesse riiki usku? Võimalused on 50 : 50. Afganistan võib jalad alla saada, kuid selleks kulub pik- Mina sõdin selle vastu, kes avab minu pihta tule. Nii, kuidas kästakse. Kes või mis on sinu jaoks Taliban? Ma ei ole sellele mõelnud. Võõrvõitleja, kes sõdib koalitsioonijõudude vastu? See vajab pikka mõtlemisaega. Kõigepealt tuleb praegune missioon lõpuni käia ja siis saab vaadata, mis elu toob. See oleneb perest ja sõpradest – kellelegi neist ei meeldi, et ma siin olen. Kõik panid käe ette, kui ütlesin, et lähen Afganistani. Aga ma astusin sellest üle, sest see on minu elu ja ma ise tean, mida sellega teen. Kas otsus siia tulla sündis kiiresti? Jah. Kui on minek, siis on minek. Mis siin ikka pikalt mõelda? Siin ei saa sõbralt abi küsida, et kuule, mis teen, kas lähen või ei. Siin ei saa kulli ja kirja visata. Minu siiatuleku nägi ette väljaõppeplaan. Millest sa unistad? Mida tahaksid kindlasti teha, kuhu jõuda? Mul ei ole eesmärke. Vaatan, kaua tervis vastu peab ja kaua jaksan ühte asja teha. Vahel tahaksin ka rutiinist vabaneda. Aga elukutselise sõdurina jätkad igal juhul? Jah. Mul on eri võimalusi. Võiksin õppida rühma või kompanii parameedikuks. Verekartust mul pole, ära ei minesta. See siin on mu töö, seda ma teen, ja ongi kõik. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 10 kuum Eesti majanduse 50 rikast pärijat Kellest saavad Eesti tuntumate ettevõtete tulevased omanikud ja juhid. Firma Müügitulu 2009, mln kr Rubla 2114 Vanem(ad) Järeltulija Oliver Kruuda Gerda Kruuda vanus 22 amet nõukogu liige ABC Grupp 1391 Jüri Vips Siim Vips 32 nõukogu liige Skinest Grupp 969 Oleg Ossinovski Jevgeni Ossinovski 25 nõukogu liige OG Elektra 934 Oleg Gross Georg Gross 28 nõukogu liige Refonda 581 Fjodor Berman Mark Berman 32 direktor Info-Auto 365 Viktor ja Krista Siilats Kärt Siilats 30 nõukogu liige Info-Auto 365 Viktor ja Krista Siilats Keith Siilats 32 nõukogu liige 311 Toomas Tamm Raivo Tamm 40 kaasomanikud TLG Hotell 277 Ain Hanschmidt Eva Hanschmidt 26 juhatuse liige Primos 275 Endel Siff Mariliis Siff 24 nõukogu liige Saaremaa Lihatööstus 241 Vjatšeslav Leedo Kristjan Leedo 36 juhatuse liige SEBE 204 Hugo Osula Otto Osula 31 nõukogu liige Esraven 196 Vello Kunman Kea Kunman 31 nõukogu liige Esraven 196 Vello Kunman Kerstin Kunman 24 nõukogu liige T/R/ Tamme Auto Esraven 196 Vello Kunman Key Kunman 32 nõukogu liige Lõhmus Holdings 160 Rain Lõhmus Susanna Lõhmus 21 nõukogu liige Mokter 157 Aleksander Terep Anneli Terep 32 juhatuse liige Mokter 157 Aleksander Terep Eneken Ernits 35 nõukogu liige Eesti Mereagentuur 131 Galina Ignatenko Aleksei Ignatenko 27 juhatuse liige Eesti Mereagentuur 131 Galina Ignatenko Danil Ignatenko 29 juhatuse liige Uuemõisa Invest 108 Koit Uus Maiu Uus 28 nõukogu liige Leventa 83 Juri Monogarov Deniss Monogarov 29 nõukogu liige Refetra 55 Toivo Ninnas Toivo Ninnas jun 41 juhatuse liige Sulev Vedler Margus Järv Emahool 51 Kaia ja Armin Karu Erik Karu 23 kaasomanikud Emahool 51 Kaia ja Armin Karu Ines Karu 25 kaasomanikud [email protected] Torrelavega 42 Heldur Meerits Paul Meerits 18 kaasomanikud Amalfi 42 Heldur Meerits Siim Meerits 23 nõukogu liige Pühajärve Puhkekodu 36 Tiit Vähi Evelin Karp (Vähi) 35 nõukogu liige Pühajärve Puhkekodu 36 Tiit Vähi Ronald Vähi 29 nõukogu liige Tallinna Bussijaam 29 Tiiu Osula Andres Osula 28 juhataja Genteel 29 Tiina Mõis Kristina Mõis 25 nõukogu liige Genteel 29 Tiina Mõis Martina Mõis 28 nõukogu liige Tasmo Ärigrupp 26 Igor Izraeljan Anton Izraeljan 24 nõukogu liige E esti nn võitjate põlvkond on jõudnud viiekümne ligi, mõned isegi üle selle. Pole nad kõik sugugi vettinud mägrad, nagu Hans H. Luik aeg-ajalt kirjutab. Sageli pakatavad nad tervisest, on päevitunud ja suurepärases sportlikus vormis, mõned isegi poisilikult kõrvuni armunud. Pensionile minekust mõelda tundub veel vara, kuid selleks tasub valmistuda. “Võitjate” lapsed on just nii vanaks saanud, et tuleb välja selgitada: kas nad üldse tahavad ja sobivadki ettevõtjateks, oma emade ja isade äride jätkajateks? Kas lapsi tasub võtta käekõrval firmadesse kaasa, hakata vaikselt õpetama juhtimise saladusi, panna paika perekondlikud väärtused ja ootused, planeerida teadlikult järeltulijate karjääri? Või hakata harjuma mõttega, et pereärist asja ei saa – hea, kui järeltulija osalusi hoiab, aga võib-olla müüb needki maha. “Kuhu või kellele ma selle ikka jätan, mis mul on…” ütleb kinnisvaraettevõtja Alvar Ild. “Vanemana loomulikult ootan ja eeldan, et perekonna asi läheb edasi ning tulevikus haldab seda poeg. Meil on tõesti väike haldusfirma, kus me oleme koos juhtkonnas, mis tegeleb ühe kinnistu haldamisega.” Juuresolevasse tabelisse koondas Eesti Ekspressi toimetuse analüütik Margus Järv rea tuntud ettevõtjaid, kes on oma lapsed äridesse kampa võtnud. Mõnest lapsest on saanud kaasomanik, mõnest juhataja, kuid enamasti on järeltulijad niEESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Susi 22 Jüri Uppin Juhan-Henrik Uppin 26 nõukogu liige Kristosten 13 Ülo ja Anne Pärnits Guido Pärnits 46 kaasomanikud Kristosten 13 Ülo ja Anne Pärnits Signe Suurväli 44 kaasomanikud Majavara Haldus 11 Andres Koger Karel Koger 27 juhatuse liige Luksi Maja 8 Tiina Annus Anna-Maria Annus 23 nõukogu liige EBS Group 6 Madis Habakuk Mart Habakuk 42 nõukogu liige Dzebet 6 Vadim Polištšuk Andrei Polištšuk 39 juhataja KC Racing 3 Margus Reinsalu Kristel Reinsalu 27 juhatuse liige Telver 3 Tiit Veeber Kristi Veeber 39 nõukogu liige KC Racing 3 Margus Reinsalu Oliver Reinsalu 23 nõukogu liige Sillever 2 Ants ja Anne Laos Aare-Laidar Laos 32 kaasomanikud Sillever 2 Ants ja Anne Laos Liivar Laos 33 kaasomanikud Krausberg 2 Alvar Ild Ander Ild 35 juhatuse liige Adila Camp 0 Urmas Sõõrumaa Tõnis Sõõrumaa 25 juhatuse liige Martose Holding 0 Tõnis Palts Andrus Palts 33 juhatuse liige Saare Veisekasvatus 0 Vjatšeslav Leedo Martin Leedo 34 juhatuse liige Lind, Loom ja Kala 0 Andres ja Kristel Sarri Siim Sander Sarri 21 kaasomanikud Käesolev nimekiri on koostatud, sõeludes Eesti rikaste tippu kuuluvate ettevõtjate (Äripäev, 2010 oktoober) firmade juhtorganeid. Ettevõtete müügitulu on esitatud valdavalt 2009. aasta majandusaruande järgi, kuid võimaluse korral on kasutatud ka 2010. aasta vastavat näitajat, Rubla ja Martos Holdingu puhul on kasutatud 2008. aasta andmeid. Investeerimisfirmade puhul on müügitulule liidetud finantstulud. Enamikus firmades on vanemad domineerivad omanikud kas isiklikult või emafirma kaudu. Mõnel juhul on seosed kaudsemad. Vanuse arvestamisel on kontrollpäevaks 30. juuni. Andmete allikas on Äripäeva infopank “Agent”. FOTO ANNIKA HAAS kuum 11 Koit Uusi tütar on terava ühiskondliku närviga Maiu Uus (28, pildil) teeb ettepaneku kohtuda Tallinna Swissoteli fuajees. “Meie kontor on siinsamas kõrval,” toob ta reipalt põhjenduseks. Swissotel paikneb ühes Tornimäe tänava kaksiktornis, Maiu töötab analüütikuna poliituuringute keskuses Praxis, mis asub kõrvaltornis. See kvartal on Tallinna üks suurlinlikumaid: Stockmanni kaubamaja, tumedatest tellistest endine Turisti pood, SEB panga peegelklaasist peahoone ja stiilsed kaksiktornid. Maiu isa Koit Uus osales investorina kaksiktornide ehitusel, kolm aastat tagasi aga kuulus punti, kes müüs Ehituse ABC 900 miljoni krooni eest prantslastele. Maiu, kes istub isa firma Uuemõisa Invest nõukogus, käib iga päev üheksast viieni tööl ja teenib oma elatise ise. Miks nii? Maailmas on ju palju inimesi, kes unistavad, et kui neil oleks piisavalt raha, siis nad ei nühiks palgatööd, vaid oleks niisama. “Ju ma siis olen sama kärsitu ja uudishimulik kui mu isa,” vastab Maiu kõhklemata. Isa seevastu soovitab lastel rahulikult võtta. Õppida asju, mis neile huvi pakuvad, tegeleda hobidega, elada oma elu. “Küll kohustused tulevad ka,” räägib ta Maiule ja tema vennale Maidule (33), kes vahetas hiljuti IT-valdkonna filosoofiaõpingute vastu. Maiu on tööga Praxises rahul, kuid arvab, et ehk hakkab tulevikus rohkem osalema isa töös. Talle meeldib, et Praxise uuringud leiavad ühiskonnas järjest suuremat kõlapinda. Just Maiu algatas enne kevadisi Riigikogu valimisi kogu Praxist kaasava projekti valimislubaduste uurimisest. Ka ettevõtjast isa on terava ühiskondliku närviga. Ta on tööandjate keskliidu volikogu liige ning üks neist, kes kirjutas läinud aasta sügisel alla kuulsale tööandjate manifestile. Maiu ise mõtleb, et ehk võiks mõne Praxise välismaise partneri – mõttekeskuse või instituudi juures töötada. Samuti võiks kunagi ökonomeetriat juurde õppida. “Nii palju on asju, mida teha!” ütleb ta. metatud pisikeste valdusfirmade nõukogu liikmeks. Sageli pole aga põhjuseks mitte soov lapsi õpetada, vaid hoopis tahe pereliikmete abil hõlpsalt firmat kontrollida. Pole ju vaja anda infot firma seisu kohta perest välja, kui vajaliku allkirja nõukogu protokollile või aastaaruandele saab võtta ka oma tütrelt või pojalt. Üks Ekspressiga rääkinud ärimees ütleski otse välja, et “pereliikmed pannakse nõukogudesse, sest äriregister nõuab [nõukogude moodustamist]. Kui keegi peaks tõesti arvama, et lapsed juhivad nende vanemaid, siis ei ole see nii. See on lihtsalt issidel kohustuslik.” Ka Tiina Mõis tunnistab, et ei mõtle veel teatepulga üleandmisele, vaid “et tütred oleksid investeeringutega kursis. Tütred on mõlemad ülikooli lõpetanud, nad kuuluvad nõukogusse ja kui vaja, on nad olnud ka nõuandjad.” Ettevõtetele pärijate “otsimise” teema võib tunduda sügaval eraasjades sobramisena, kuid Olles isa tegemisi kõrvalt vaadanud, plaanis Maiu pärast gümnaasiumi minna majandust õppima, ka lõpueksamid said selle arvestusega valitud. Enne Eesti kõrgkoole õppis Maiu kõigepealt aasta USAs. Seal sai ta aru, et ei taha kodumaaga sidemeid katkestada ja et majandusest rohkem huvitab teda sotsioloogia – see aitab mõista ühiskonna toimimist. Isa investeerimisfirma nõukogus osalemine on samuti osa õppeprotsessist. Aga ärisse suundumisega on nii temal kui ka vennal aega, sest Koit Uus pole veel vana (57) ja “mängib kõvasti tennist”, nagu ütleb Maiu. “Isa selgitab tihti oma äriotsuste tagamaid, eriti palju sai räägitud majanduslanguse ajal. Hiljuti sai Roosta puhkekeskus rootslastele müüdud. Mitu korda arutasime, miks seda teha,” räägib Maiu. Kas isa on hea õpetaja? “Ta õpetab hea meelega,” vastab Maiu mõnusalt naerdes. Heidit Kaio see pole sugugi nii. Tegemist on riiklikult tähtsa küsimusega, sest see puudutab oluliste ettevõtete tulevikku. Ajakiri The Economist kirjutas mõni kuu tagasi, et ettevõtted võivad püsida sadu aastaid, aga nende juhid ja omanikud mitte. Näiteks Hongkong on tõsiselt hädas, sest uhked äriimpeeriumid kuuluvad väga vanadele inimestele. Sealne rikkaim ärimees, maailma suurima konteineräri Hutchison omanik Li Ka-Shing on 82 aastat vana ja tema poega ei peeta piisavalt tasemel olevaks. Kasiinokuningas Stanley Ho on 89aastane, 16 lapse isa. Paar aastat tagasi hakkas ta ettevõtlusest tagasi tõmbuma, kuid tuleb nüüd päevast päeva välja segaste avaldustega.Teleärimees Run Run Shaw loobus tegevjuhtimisest alles saja-aastaselt... Ka eestlastele on oluline teada, mis saab meie ettevõtluse lipulaevadest tulevikus. Ärimehed pole oma järeltulijatest eriti palju rääkinud ja ka ajakirjanikud pole teemat üles võtnud. Vaid 12 EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 11 Tallinki eestvedaja Enn Pant mainis kord Eesti Ekspressile antud usutluses, et lastetu mehena kogub ta vara õelaste tarvis. Kuid see usutlus ilmus aastaid tagasi. Eestlased on harjunud, et abielud ei püsi enam kuni surmani, isegi kümmet aastat mitte, ja seetõttu teevad ettevõtjad sageli abieluvara lepinguid. Kuid sama oluline teema on ka testament. Eriti pereäri puhul. Sest testamendita võib tekkida suur segadus ajal, kui peremees on surnud, aga pärandus pole veel avanenud. Eriti kui ettevõtjal on seitse last ja järjekordne uus abikaasa. Nende vahel võib puhkeda tõsine võimuvõitlus äride oma kontrolli alla saamise pärast. Pärijate teema pole pealegi uus. Novembris 1933 teavitas ajaleht Postimees lugejaid, et hiljuti maetud suurkaupmees Märt Jänese testamendi kohaselt saavad tema pojad kinnisvarad, abikaasa pool miljonit krooni, korteri ja ülalpidamise ning koolid ja organisatsioonid kingitusi. Loo avaldamist põhjendas leht järgmiselt: “Kuna kadunud suurkaupmeest Märt Jänest tunti kui heldekäelist annetajat, kes alati oli valmis oma awitajat kätt ulatama nii paljudele heategewaiks otstarbeiks, siis walitses peale tema surma laiemates rahwahulkades suur huwi kadunud testamendi kohta.” Tänapäeval ei käi asjad sugugi teistmoodi. Jah, Rein Kaarepere ja Robert Lepiksoni pärijad on avalikkusest suuresti kadunud, kuid Aadu Luukase mälestus elab edasi. Temanimeline sihtasutus (nõukogu esimees Aadu poeg Indrek) annab igal aastal välja miljoni krooni suurust missioonipreemiat isikule või isikutele, kes on silma paistnud Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi parandamisele suunatud tegevuse edendamisel. Siim Meerits õpib investeerima Sõõrumaa poeg juhib Ukrainas isa turvaäri Siim Meerits (23, pildil), tuntud investori Heldur Meeritsa (52) vanem poeg, on 2009. aasta suvel vennaga kahasse asutatud OÜ Torrelavega juhatuse liige. Firma tegevuseks on märgitud investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. Samuti on Siim oma isa investeerimisfirma AS Amalfi nõukogu liige. Amalfil on 2009. aasta andmete põhjal vara rohkem kui 34 miljoni euro väärtuses, kasum oli ligi 2,4 miljonit eurot. Äritegevusega on Siim enda sõnul kokku puutunud vähesel määral – investeerimise külje pealt. “Selles mõttes võib tõesti öelda, et olen tegelenud sama erialaga millega isa. Loomulikult on see kõik toimunud üsna väiksel skaalal ja näiteks Amalfi nõukogus olemine on paljuski hoopis õppimine,” ütleb ta. Noormees kinnitab, et on praegu end peamiselt ülikooliõpingutele pühendanud. “Eelmisel aastal lõpetasin Tartu ülikooli füüsika eriala bakalaureuseõppe. Sel aastal olen õppinud Inglismaal ning üsna pea suundun edasi Jaapanisse,” räägib Siim oma tulevikuplaanidest. Mingeid kindlaid otsuseid tuleviku osas väljaspool õppimist pole ta hetkel teinud. “Kindlasti on isa mulle suureks eeskujuks ja olen temalt palju õppinud. Eks tulevik näitab, milline eriala kõige südamelähedasemaks kujuneb,” ütleb Siim. Välimuse järgi pole Tõnis Sõõrumaa (25) just liiga isa sarnane – on justkui tugevama kondiga ning tunduvalt madalama häälega. Ent pilk on noormehel enesekindel ning jutt (kui otsustada Odessas peetud põgusa vestluse järgi) konkreetne. Vähemasti ei anna ta mingil moel alust arvata, et elul MusFOTO VALLO KRUUSER ta mere kaldail miskit viga oleks. Ent hiljem, kui temalt äri ja elu kohta täpsustavalt üle tahan küsida, ei õnnestu mehega paraku pikemalt rääkida. Isa Urmas Sõõrumaa (pildil) näikse pojaga rahul olevat. “Minu arvates on ta Ukrainas hästi kohanenud,” märgib ta ning lisab, et oleks ka väga hea, kui poeg omandaks Odessas töötades korralikult vene keele. Kõigi märkide järgi on Sõõrumaal plaanis korrata Ukrainas sarnast edulugu nagu Eestis, kus ta kasvatas ESSi-nimelisest turvafirmast tõsise impeeriumi. Koostööpartnereid leidub nii pealinnas Kiievis kui Donetskis, Odessas… põhimõtteliselt kõikjal Ukrainas. Klientide hulgas on näiteks üks riigi suurimaid kaubanduskette. Muide, Sõõrumaa Ukraina turvafirma autod on värvitud samuti, nagu nägid välja kunagise ESSi autod Eestis. Ainult kapotile on kirjutatud USS. Samas ei pea Sõõrumaa oma ärijärge Ukrainas nii heaks, et sellest pikemalt rääkida. “Praegu siin mingit erilist lugu pole. Paar-kolm aastat tuleb tublisti tööd teha, siis saame rääkida ehk ka tõsisest ärist,” ütleb ta. Mitmed Eesti ärimehed on tunnistanud, et Ukrainas äri ajada pole lihtne – korruptsioon ja isiklikud lähisidemed ei lase mujalt tulnul kanda kinnitada. Sõõrumaa ütleb, et igas riigis tuleb äri teha nii, nagu seal on tavaks. “Ma ei ütleks, et seal oleks keerulisem kui näiteks Hispaanias või Eestis. Poeg pole mul ju enam nii noor. Eestis juhtisid temavanused kunagi panku ja ministeeriume. Ta veab seal minu arvates väga hästi välja,” lausub Urmas Sõõrumaa. FOTO ERAKOGU 12 kuum Askur Alas Hugo Osula laseb lastel end tõestada “Ma ei taha panna poegadele seda vastutust, et isa loodab, et nad hakkaksid firmat juhtima. Kui neil on jaksu, nutikust, jõudu – miks mitte? Andekaid julgeid inimesi on Eestis praegu väga vaja,” arvab bussiettevõtja Hugo Osula (pildil paremal). FOTO RAUL MEE / ÄRIPÄEV Tal on kolm poega, kaks neist kuuluvad firmade nõukogudesse. Hugo Osula on moodustanud tõelise rahvusvaheliste ettevõtete võrgustiku ning Busland Balticu, Sebe ja Lux Expressi nõukogudes on esindatud abielupaar Tiiu ja Hugo Osula ning juhatustes ja nõukogudes ka pojad Otto ja Andres (pildil vasakul) , töötajate seas aga minia Berit Osula (SEBE turundus) ja poeg Andres Osula (osaühingu Tallinna Bussijaam juhataja). Kuid Hugo Osula ei arva, et pojad, nui neljaks, tema firmasid edasi viima hakkavad: ta on teadlikult ehitanud rahvusvahelise kontserni – mitte perefirma –, milles töötab üle 800 inimese. “Firmat peavad juhtima parimad – ja ma pole kindel, kas mu pojad on alati, kõrge vanuseni, pika aja jooksul parimad. Aga võib-olla on?” võtab Hugo Osula pärija-teema kokku. Laura Mallene Raul Ranne Hingetõmbeaeg. Suvepuhkus Radisson Blu poolt disainituna. Naudi meie Yes I Can! teenindust, esmaklassilisi hüvesid ja tasuta traadita internetti kõigis meie 200+ hotellis enam kui 50 riigis. 800 2239 radissonblu.com EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 FOTO VALLO KRUUSER, MODELL LAURA FOTO VALLO KRUUSER kuum 13 TUGEV NII TEOORIAS KUI KA PRAKTIKAS: Leonid Pahhutši on teist põlve tuletõrjuja. Tema magistritöö haiglate ja hoolekandeasutuste tuleohutusest pälvis parima sisejulgeolekualase töö stipendiumi. Pääsevad ainult terved! Uuring väidab, et haiglatulekahjust pääseksid vaid terved ja liikumisvõimelised patsiendid. Tiina Jõgeda [email protected] M e ei tea ikka veel täpselt, miks puhkes tulekahju Haapsalu lastekodus. Ent see polegi väga oluline. Süttimise põhjusest olenemata oli suur ohvrite arv õnnetusse sisse projekteeritud. Eesti haiglate ja hooldekodude ehitusnormid ei võimaldagi pääseda jalututel, operatsioonijärgsetel või tugevate ravimite mõju all olevatel patsientidel. Hotellid on haiglatest turvalisemad Sel kevadel kaitses Sisekaitseakadeemias (SKA) magistritööd Leonid Pahhutši (31) teemal “Etapilise evakuatsiooni lahendus tervishoiu- ja hoolekandeasutustes”. Sealt selgub, et Eestis rakendatakse nende hoonete ehitamisel samasuguseid norme nagu tervetele ja liikumisvõimelistele inimestele mõeldud majade puhul. “Seega luuakse juba projekteerimise etapil olukord, kus tulekahju korral on ohvreid rohkem, sest nad lihtsalt ei ole võimelised hoonest omal jõul väljuma,” kirjutab Leonid. Teist põlve tuletõrjuja, kümme aastat päästeametis töötanud ning praegu Põhja-Eesti Päästekeskuses vanem-operatiivkorrapidajana töötav Leonid Pahhutši pälvis oma magistritöö eest parima sisejulgeolekualase magistritöö stipendiumi. “Valdkond on keeruline ja Eestis reglementeerimata,” ütleb ta. “Teostatud uuringud näitasid, et seadusandja pole projekteerimisnorme välja töötades arvestanud tegelike oludega ega võtnud arvesse asjaolu, et nende objektide kasutajad on evakueerimisel sõltuvad teenindavast personalist ning päästemeeskondade reageerimisajast,” ütleb magistritöö. “Tervishoiuasutustes, mis on projekteeritud kasutamiseks patsientidele, kes on haiguslikust seisundist tingituna “seotud voodi külge” või omavad väga piiratud liikumisvõimet, on ebarealistlik arvata, et kõik patsiendid väljuvad ilma abita,” pahandab Leonid. Hotellid seevastu on ehitatud tunduvalt turvalisemalt, nendes kehtivad rangemad evakuatsiooninõuded. Evakuatsiooni edukuse määravaim tegur on evakueeritava liikumiskiirus. Terve inimene (juhul, kui ta ei satu paanikasse) liigub kiirusega pool meetrit sekundis. Kui aga liikumiskiirus ei saagi olla muud kui null? Ravimite mõju all olevad patsiendid võivad vajada personali abi ning patsiendid, kes sõltuvad elektrilisest või mehaanilisest elutagamisseadmestikust, ei pruugi olla lahtiühendatavad ja kiiresti teisaldatavad. Lisaks “inimlik faktor” – ohuolukorra teadvustamine ja sellele vastav tegutsemine. Arvestada tuleb nii füüsiliste kui ka psüühiliste aspektidega, mis võivad mõjutada käitumist. Hästi paiknevad väljapääsud ei välista evakueeritava ettearvamatut käitumist, näiteks seda, et evakueeritav valib väljapääsuks akna. Paljudel on meeles 1990. aastate keskel juhtunud tulekahju Tallinna psühhiaatriakliiniku kinnises meesteosakonnas, kus pärast kustutamist kanti välja kümmekond taeva poole sirutatud kätega söestunud keha, mis olid rihmadega voodite külge seotud. Tegemist oli vägivaldsete patsientide osakonnaga, mille akendel olid trellid ees... Ohvriterohkeid õnnetusi on juhtunud ka teistes riikides: Chicago hooldekodus 24 hukkunut, Ellisville’i psühhiaatriahaiglas 15 hukkunut (mõlemad USAs), Kanadas Missisauga linna hooldekodus 25 hukkunut, Prantsusmaal Bruz’ linna psühhiaatriahaiglas 18 hukkunut. Aega pääsemiseks on 36 sekundit Tallinna nn kiirabihaigla uus, X-korpus on tuletõrje seisukohalt moodsaim ja turvalisim. Leonid modelleeris sealse erakorralise statsionaarravi osakonna esimese korruse palati põhjal riskiolukorra: kui tulekahju peaks puhkema öise vahetuse ajal, oleks ohutu evakuatsiooni aeg 36 sekundit. Alates 46. sekundist muudaks suits evakuatsiooni võimatuks. Õigupoolest pole kasu ka korralikult ehitatud hoonest, kui puudub personal, kes suudaks abituid lamajaid aidata. Liikumisvõimetute patsientide evakuatsiooniks ettevalmistamisele kuulub kahel töötajat viis minutit. “Suutmatus iseseisvalt evakueeruda tähendab ühtlasi personali suurt mõju ja rolli evakuatsiooni korraldamisel. Personali ülesanne ei piirdu vaid administratiivsete funktsioonide täitmisega, nagu seda on tavaline täieliku liikumisvõimega objektidel, vaid eeldab ka otsest füüsilist sekkumist asutuse kasutajate ümberpaigutamiseks.” Ei piisa ka tuletõrjuja kohalejõudmisest, sest keerulist meditsiiniaparatuuri oskab käsitleda vaid meedik. Ja kui neid ei jätku? “Siis pole vahet, kas inimene hukkub vingumürgituse või aparatuuri mittetoimimise tõttu,” ütleb Leonid. Praegu rakendavad haiglad turvameetmeid oma südametunnistuse ja rahakoti järgi. Näiteks kiirabihaigla uus X-korpus on turvasüsteemidega hästi varustatud tänu sellele, et sealne juhtkond pöördus ise konsultatsioonideks Päästeameti poole. Palat peaks olema turvatsoon Inglismaa tehnilised normid pööravad erilist tähelepanu haigla kriitilistele, liikumisvõimetute patsientidega aladele. Sobilikem on strateegia “evakueerida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vältimatult vajalik”. Turvasüsteemid peavad olema sellised, et inimesi polekski vaja evakueerida, vaid palat ise toimiks turvapaigana. Inglismaa haiglates peavad ventilatsioonisüsteemid tekitama palatis suurema rõhu kui kõrvalruumides – kui tuldtõkestav uks on suletud, siis ei pääse palatisse ka suits. “Selle süsteemi toimimist loetakse nii oluliseks, et selle väljalülitamine on lubatud ainult päästeteenistusele,” ütleb Leonid. Evakuatsiooni aega vähendada ehk teed väljapääsuni lühendada pole vaja. Tuleb pikendada seda ohutut aega, mille voodihaige veedab palatis kinnise ukse ja lahtise aknaga ruumis päästjaid oodates. See tähendab palatite eraldamist omaette tuletõkkesektsioonidena või vähemalt sama põlemiskindlusega seinamaterjalide kasutamist, mida nõutakse hotellides. Eesti-Šveitsi koostööprojektina alustatakse peagi Eesti tervishoiuasutuste turvalisuse kaardistamist. Seniks aga võib teha võllanalja – pigem olge tulekahju ajal hotellis kui haiglas. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 14 kuum TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 Šveitsi maksuspets soovitab Eestile astmelist tulumaksu Toomas Hendrik Ilvese ja Margus Reinsalu kutsel Eestisse saabuva Stephan Kuhni arvates võiksime kaaluda ka luksusmakse ja ettevõtete kasumi maksustamist. FOTO ERAKOGU Tahaksime Eestisse saada rohkem kõrgepalgalisi välisspetsialiste. Kas meil see õnnestub? Ükski rootslane ei hakka Eesti residendiks ainult madala tulumaksu tõttu. See oleneb pigem elukvaliteedist. Mis puutub sellistesse firmadesse nagu Skype, siis paljud riigid pakuvad kõrgepalgalistele võõrtöölistele maksusoodustusi. Nii kolivadki ettevõtted oma peakontorid pigem Londonisse, Brüsselisse või Šveitsi. Toivo Tänavsuu Siim Kipgo 18aastane, Tartust Rahvatantsu olen teinud 3 hooaega, võistlustantsuga tegelesin 11 aastat. Oma tuleviku ja ameti seon ka tulevikus tantsuga. Soov on minna Viljandisse tantsu õppima. Rahvatantsu eelis on minu jaoks rühmas tantsimine ja ühtsustunne. Aga olen ka tantsupidude arengule mõeldes uuenduste pooldaja. Võiks julgelt uuemat muusikat segada folgielementidega. [email protected] S tephan Kuhn juhib rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young ligi 10 000 töötajaga maksunõustamise üksust. Ta tunneb üsna hästi enam kui 80 riigi maksundust Euroopas, SRÜ riikides, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, orienteerub maksunduse uusimates trendides ning teab konkurentsis püsimise eeldusi. President Toomas Hendrik Ilvese ja ärimees Margus Reinsalu kutsel Eestisse saabuv Kuhn teeb reedel Riigikogu saalis välismaalastest Eesti sõpradele ja meie VIP-idele ettekande Eesti maksusüsteemi tugevustest ja nõrkustest. Intervjuus toonitas Kuhn ühelt poolt vajadust muutusteks. Teisalt jääb Kuhn oma raamidesse: tema on vaid nõustaja, meie ise otsustame. Üldiselt arvatakse, et Eesti maksusüsteem on hea ja et see on aluse pannud kiirele majanduskasvule viimasel kümnendil. Airi Holm 23aastane, Tartust Rahvatantsupisik on mul juba algklassidest sees, vahepeal tekkis pikk paus, aga ülikoolis otsustasin uuesti tantsima hakata. Naisterühmas tantsin sellepärast, et mul olid segarühmas halvad kogemused. Mul ei olnud partneriga head klappi, tuju läks ära ja motivatsioon kadus. Tantsupeolt ootan võimsat emotsiooni. Eriti suurest ühistantsimisest lõpus. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Viimasel kümnendil, jah. Ettevõtjad on reinvesteerinud kasumeid, sest olete maksustanud mitte tulu, vaid dividende. Aga pange tähele: tööstusharud, mis on olnud kasumlikud viimase kümne aasta jooksul, ei pruugi näidata kasvu järgmisel kümnendil. Nii võib teie mineviku konkurentsieelis saada teile komistuskiviks tulevikus. Kui kasumit ei maksustata, jääb ta tõenäoliselt samasse vanasse tööstusharusse, nagu näiteks põllumajandus, masinate ja seadmete eksport või tekstiil, mitte ei liigu uutesse tulevikusektoritesse. Reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus on Eestis olnud püha lehm. See kõik on tore ja muidugi meeldib see ka ettevõtjatele. Tulumaksumäär kukub teil peagi 21 protsendilt 20-le. Kui Eestis maksustataks ka ja peate kasutusele võtma maksusoodustused. VÄIDAB, ET UJUME VASTUVOOLU: Stephan Kuhni arvates ei pruugi praegune maksumudel meile tulevikus enam sellist kasu tuua, nagu ta on toonud viimasel kümnendil. kasumi tekkimine, võiks seda maksumäära veelgi allapoole viia ja välisinvestoreid ligi meelitada. Käibemaksuga Eestil suurt mänguruumi – kas tõsta või langetada – pole. Selle määrast ei teki mingeid konkurentsieeliseid, käibemaksu tõstes võib kannatada tarbimine. Nagu enamik riike Eesti ümber, võiksite teiegi kasutusele võtta astmelise tulumaksu, kus jõukamad inimesed maksavad proportsionaalselt rohkem kui vaesemad. Astmeline tulumaks pole Eestis popp teema. Aga selle on paljud teised riigid kasutusele võtnud. Vahel on hea võidelda trendile vastu, aga ma ei usu, et Eesti sellest midagi võidaks. Rikkad välismaalased teile elama ei koli, pigem kaotate maksutulu. Ainult Venemaal maksavad rikkad vähem makse kui Eestis. Aga ma ei usu, et keegi sellepärast Venemaale koliks. Astmeline tulumaks on sotsiaalse stabiilsuse huvides. Pealegi, kust mujalt saab Eesti riik tulevatel aastatel täiendavat maksutulu, mida te väga vajate? Maksusoodustused on teine ebapopp teema Eestis. Aga see annaks selgelt parema tulemuse uute töökohtade loomisel. Reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusest ja 21protsendilisest tulumaksumäärast ei pruugi välisinvestorite jaoks tulevikus piisata. Eesti valitsus on jätnud teadlikult kasutamata maksualased võimalused majanduse elavdamiseks, mida teised riigid on kasutanud. See on teile seni edu toonud. Kuid tõenäoliselt ei õnnestu teil tulevikus säilitada ühtset tulumaksumäära Kas pole irooniline, et Eestit peetakse hea maksukeskkonnaga riigiks, kuid ometi on meil suhteli selt suur maksukoormus? See tuleneb teie suurest sotsiaalsüsteemi koormast. Mõnes riigis, kus on veel kõrgemad maksumäärad, ei maksa osa inimesi (peamiselt vaesemad) üldse tulumaksu, sest neil on maksusoodustused. Ühiskonna rikkam osa maksab kõik kinni. Ütlete, et Eesti peaks leidma uusi maksutulu allikaid. Mis need oleks? Eesti on õigel teel selles osas, et maksutulust kaetakse ära kulutused ega võeta laenu tuleviku arvelt. Aga selge on, et Eesti peab jätkama investeeringuid infrastruktuuri ning vähendama töötust. On kaks võimalust: kas meelitate siia uued suured maksumaksjad, kes loovad palju uusi töökohti, või võtate olemasolevatelt maksumaksjatelt lisa. Aga kui me ei kehtesta astmelist tulumaksu ega hakka kasumeid maksustama? Eesti on hästi tabanud trendi, liikudes otsestelt maksudelt kaudsetele. Võiksite kaaluda uute kaudsete maksude kehtestamist. Näiteks Saksamaal on uus energiamaks lennukikütustele ja tuumaelektrile. Samuti võib maksustada parfüümid või luksusautod. Ka Eesti lähiriikides näeme ilmselt uusi kaudseid makse ja ma soovitaksin teilgi maksusüsteemi lihtsuses järele anda, ilma et te sellest atraktiivsuses kaotaksite. Milline on parima maksusüsteemiga Euroopa riik? Ilmselt mõni väiksem riik, nagu Luksemburg või Šveits. Nad on väga konkurentsivõimelised, loovad uusi töökohti, töötus on väga väike. Ka maksud on madalad, kuid maksutulu suhteliselt suur. Millistes niššides on Eesti tulevikus edukas, sõltub paljuski valitsuse maksualastest valikutest. 16 kuum TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 Taimar Visla 11aastane, Kongutast 2007. aastal sain Eestimaa uhkuse tiitli, sest kogusin Elva lastekodule raha, et sõbral oleks seal parem elada. Rakveres käisin meeste tantsupeol ka. Praeguse tantsupartneriga olen rahul küll, aga meestega oli lihtsam tantsida. Tallinnas on põnevam, sest siin on ju nii palju lapsi korraga koos. Cristiine Siman 11aastane, Loksalt Tantsin eesti-vene laste segarühmas, sest meie koolis on ju samuti eestivene segaklassid. Alguses kakeldi omavahel, aga nüüd on rühmas lausa mitu armunud paari. Tantsupartneriks on eesti poiss, üks igavene tüütus, kes liigub siis, kui seisma peab, ja räägib siis, kui pole vaja. Mõnikord loobib ka staadioni kunstmuruga. Kõikidele eestimaalastele ütlen, et igaüks teeks kõike seda, mida ta tahab, ja et keegi talle seda ei keelaks. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Janar Filippov [email protected] V algamaal Karula vallas, mõne meetri kaugusel Läti piirist asub Ala-Venda talu. Elamu helehall värv on luitunud ja ümbrus pisut räämas. Ühe kõrvalhoone rõdul kuivavad saunavihad, teine on just saanud uued sarikad. Mõnesaja meetri kaugusel laiutab uhiuus asfaltkattega korvpalliväljak. Inimestest pole märkigi, pole ka värskeid autojälgi. Külastasime majapidamist 16. juunil, kui meieni jõudis kuuldus, et 12hektarilise kinnistu ja 200ruutmeetrise maja peremees, Valgas ja kogu Lõuna-Eestis tuntud advokaat Vello Luik (48) on silmitsi tõsise kriminaalsüüdistusega. Vello Luik vääriks karistusõigusekriminaalmenetluse vallas tegutsevate advokaatide seas tõusvaks täheks nimetamist, kui ainult seda kriminaalasja kaelas poleks. Tema klientuur ei piirdu kaugeltki Valga roolijoodikute, varaste või huligaanidega: altkäemaksuvõtjast Valga eksmaavanem Georg Trašanov, ööklubis BonBon kähmlusse sattunud kriminaalse minevikuga ärimees Meelis Lao, Lao jõhkrad maskides röövlid Pärnumaal, Eestist viis autot varastanud Leedu gangster Jonas Povilavičius, Eestisse salaja 13 afgaani toimetanud lätlane Andrejs Voitkuns. Ent mai alguses peatas Advokatuur Luige tegevuse. VEEL EELMISEL NÄDALAL käis Luige nimi uudistest läbi seoses järjekordse kõmulise protsessiga – Riigikohus ei võtnud menetlusse Luige kaebust kolleeg Toomas Alpi süüasjas. Nüüd on seesama Alp, Eesti ainus elusolev kuriteos süüdi mõistetud advokaat, omakorda Vello Luige kaitsja. 21. juunil saatis Lõuna ringkonnaprokurör Kristiina Laas kohtusse kriminaalasja, kus Vello Luike süüdistatakse võõra vara omastamises mitme miljoni krooni ulatuses. Omastamised leidsid aset nelja pankrotimenetluse raames, kus Luik oli määratud pankrotihalduriks ning ei tegutsenud mitte võlausaldajate huvides, nagu pankrotihaldurilt eeldatakse,vaid rahuldas oma saamahimu. “Puuk” sai segamatult ahnitseda, sest ainus, kes võis (ja pidigi seda tegema) teda takistada – pankrotihalduri ametisse määranud Valga kohtunik Aivar Pellja –, ei pannud toimuvat tähele... kui lähtuda leebeimast versioonist. Mullu sügisel lahkus Pellja ootamatult kohtunikuametist. Tagamaadest – alkoholism ja sellest tingitud krooniline ükskõiksus töökohustuste vastu – kirjutas Ekspress kolm nädalat tagasi. PELLJA SEIFIS TOLMU KOGUNUD toi- mikud jagati laiali Tartu maakohtu kohtunike vahel. Pankrotiasjad sattusid selle valdkonna ühe parima asjatundja Kersti Kerstna-Vaksi kätte.Toimikutega tutvudes jõudis ta õõvastava avastuseni – pankrotihaldur Luige tegevuse üle polnud mingit järelevalvet toimunud. Ja oi, kuidas Luik valvsa silma puudumist ära kasutas! Selgus, et kahe aastaga, märtsist 2005 kuni märtsini 2007, kandis Vello RAHU ISE: Uudishimulik bernhardiin ei hooli sellest, et tema peremehele, advokaadile ja pankrotihaldurile Vello Luigele on esitatud ränk kriminaalsüüdistus ning et tema valdused on haamri all. Taamal Ala-Venda talu kõrvalhoone. Peremeest omakorda ei eruta võimalus Ekspressi küsimustele vastata. Advokaati süüdistatakse mastaapses omastamises SKANDAALNE SÜÜDISTUS Kohtuniku ükskõiksust ära kasutanud pankrotihaldur Vello Luik kühveldas taskusse 5,6 miljonit krooni võõrast raha. Luik ainuüksi AS Algent Plasti pankrotimenetluse käigus firma pangaarvelt oma isiklikule kontole 4,8 miljonit krooni. Samal moel tegutses ta veel kolmes pankrotiasjas. Kokku riisus mees süüdistuse andmetel ligi 5,6 miljonit krooni. Osa rahast kandis ta oma abikaasa Külliki Luige, osa oma tööandja, Valga Advokaadibüroo arvele. Mida mees rohkem kui viie miljoni krooniga täpsemalt tegi, pole teada ka uurijatele ega prokurörile. “Kasutas enda ja oma pereliikmete ülalpidamiseks, on ta ise ülekuulamistel öelnud,” ütleb prokurör Kristiina Laas. Prokuröri sõnul on Vello Luik vähemalt esialgu kuriteod omaks võtnud. Ehkki kõik kokkuleppemenetlusega seonduv on konfidentsiaalne, on Ekspressini jõudnud kuuldused, et Luik keeldus ettepanekust kokkuleppemenetluse korras aastaks vangi minna. Arvata võib, et võistleva kohtu- protsessi käigus nõutakse talle kangemat karistust. ALA-VENDA TALU, samuti Vello Luigele kuuluv räämas maja Valgas Pagari tänaval ja kinnistu Laulasmaal on arestitud SEB panga kasuks. Kohtutäitur Reet Rosenthal müüb objekte avalikel enampakkumistel ning Laulasmaa kinnistu leidis hiljuti uue omaniku. Ekspressile teadaolevalt sai Luik selle enda valdusse asjaoludel, mis lubavad ennustada uut kriminaalmenetlust või kohtusse pöördumist. Teistele kinnistutele pakkumisi pole. Võimalik, et Luik ostab need ise ära, kasutades ära alghinna edasist langemist. Ala-Venda tallu tehtud investeeringutest täie mõistusega inimene kergekäeliselt ei loobuks – ainuüksi Eesti riik on PRIA vahendusel suunanud sinna miljoneid. Korvpalliväljaku rajamiseks andis PRIA ligi pool miljonit krooni, talu “käsitöökoja kuum 17 Kohtuniku roll jääb selgusetuks FOTO VALLO KRUUSER Siiski ei näidanud ükski tõend, et Pellja oleks Luige poolt kokku ahnitsetud miljonitest osa saanud. Ametialase lohakuse paragrahv aga kadus Karistusseadustikust juba mitu aastat tagasi. Jutud, mida räägitakse Valgas vastasmajades töötanud meeste heast läbisaamisest ja ühistest tegemistest, jäävad juttudeks ja spekulatsioonideks. REPRO VALLO KRUUSER Kuigi kohtu alla läheb Vello Luik üksinda, ei saa jätta märkimata ekskohtunik Aivar Pellja osa. Just Pellja määras Luige pankrotihalduriks ning pidanuks jälgima, et võlausaldajate huvid oleks kaitstud. „7 linna muusika” ja „Eesti metsa lugu” esitlevad laupäeval, 16. juulil kell 9.30–20 Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis • Ainukordne võimalus külastada Aidu karjääri ja kaevandusmuuseumi • Meisterdamine • Käsitöö müük • Film • Tasuta lõuna • Eribussid Tallinnast, Pärnust, Tartust, Viljandist, Narvast ja Jõhvist • „7 linna muusika” festivali lõppkontsert kell 18 Terem Kvartett (Venemaa), Bel-Etage’i orkester ja opereti solistid. Üritus on TASUTA! Vajalik eelnev registreerumine: www.rmk.ee/loodusegakoos või 676 7532. Nagu ka arvamus, et Luik kasutas Pellja napsilembust ja sellest tulenenud apaatsust lihtsalt ära. Ekspress on varem kirjutanud, et kohtunik Pellja langes mõni aasta tagasi alkoholismi küüsi – ta ise olevat süvenevat napsitamist seletanud “Afganistani armidega”. Kord olevat Tartus elav mees “unustanud” ilmuda Valga kohtumajja istungile, mida ta pidi juhatama. Kolleegide telefonikõnedele ta tookord ei vastanud ja Tartus Tähtveres asuvasse majja teda otsima läinud Tartu kohtumaja kohtunikku sisse ei lasknud. Alles hiljem teatas mees, et jäi ootamatult haigeks. 2007. aastal menetles Lõuna prefektuur juhtumit, kus kohtunik Pellja olevat tarvitanud vägivalda oma abikaasa kallal. Menetlus lõpetati tõendite puudumisel. FOTO AJALEHT VALGAMAALANE rekonstrueerimiseks” 600 000 krooni. Lisaks määrati OÜ Ala-Venda külalistemaja rekonstrueerimiseks ning õmblus-, triikimis- ja tikkimismasinate ostu toetuseks üle 900 000 krooni! Talu alghind viimasel ebaõnnestunud enampakkumisel oli üle 57 000 euro (900 000 krooni). Kuivõrd Luigele kuuluv kinnisvara on arestitud panga kasuks, polnud kriminaalasjas esitatava hiigelhagi tagatiseks suurt midagi arestida – kodutehnikat, muusikariistu jms, mis hinnanguliselt katab kogu hagist umbes 2 protsenti. Ekspressil ei õnnestunud Vello Luigega vestelda, sest mees ei võta telefoni ega helista tagasi. Tema abikaasa Külliki Luik, kuuldes, et Ekspress soovib Vello Luigega rääkida kriminaalsüüdistusest, küsis esmalt: “Missugusest süüdistusest?” Kui pärisin seepeale: “Kas te tõesti ei tea, missugusest süüdistusest?”, põrutas proua: “Ärge ülbitsege!” ja viskas toru ära. Kuigi Külliki Luik lubas abikaasale Ekspressi kontaktisoovi edasi öelda, meiega ühendust pole võetud. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 18 kuum FOTOD SCANPIX Viljar Veebel Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži lektor [email protected] R ohked arutelud selle üle, kas finantskirjaoskamatuse ja logelemise tõttu võlgadesse sattunud Euroopa äärealadel on pääsemislootust, hakkavad uudisväärtust juba minetama. Miskipärast on hoopis vähem esitatud kolme küsimust, mis tulevikus selliseid kriise ära võiksid hoida. Esiteks, miks pidevas väliskaubandusdefitsiidis (Kreeka, Portugal, Hispaania, Belgia) või investeerimismullis (Iirimaa) riikide juhid ei näidanud üles vähimatki soovi olukorda muuta? Teiseks, miks Euroopa Komisjon, kes muidu suudab arvet pidada iga viimase kui piimaliitri ja kartulikilo üle, ei märganud ääreriikide miljardilisi petuskeeme eelarvedefitsiidi varjamiseks? Kolmandaks, kas Euroopa eliit ikka püüab lähenevat finantskrahhi ennetada või hoopis ebameeldivad reformid võimalikult kaugesse tulevikku lükata? Euroopa juhtpoliitikute väitel polevat küsimuste tõstatamiseks praegu sobiv aeg – need tekitavat osapooltes piinlikkust, mis ei tulevat olukorra lahendamisele kasuks. Kuidas sa ikka tunnistad, et mitmed riigid on Euroopa Liitu astumisest peale oma finantsandmeid ilustanud ja Euroopa Komisjon seda luuletust saksa ja prantsuse investorite rõõmuks uskunud. Lihtsam on süüdistada kasuahneid spekulante, odavat Aasia tööjõudu või globaalset majandustsüklit. Paraku on need “negatiivsed tegurid” juba aastakümneid eksisteerinud. Järelikult on põhjus milleski, mida veel 30–40 aastat tagasi ei olnud. MIS SIIS ÜHENDAB Euroopa Liidu presidenti, Euroopa Keskpanga presidenti, Kreeka peaministrit, Eestist pärit Euroopa Komisjoni volinikku, enamikku Euroopa suurpankade juhte, suuremat osa poliitilisest eliidist ja valimisõiguslikest kodanikest? Eeskätt hall pea, pensionäri või pensionieeliku vanus.Aga ka heaolu ja vastumeelsus kõige suhtes, mis seda meeldivat olukorda võiks muuta. Milliseid reforme saab oodata ühiskonnalt, kus pensionäre valitsevad pensionärid, kes kõik soovivad eelkõige väärikalt lõpu poole suunduda? Loomulikult poleks hallpead vastu, kui nende eelistused võimaldaksid samal ajal konkurentsivõime ja noorte tööhõive kasvu, innovatsiooni, võlgnevuste vähendamist ja turusignaalide paremat arvestamist. Paraku on see õnnestunud vaid üksikutes riikides: Saksamaal, Luksemburgis, Madalmaades, Soomes ja Rootsis. Aga et mingil juhul ei tohtivat turureeglite, innovatsiooni ja muutuste nimel ohverdada stabiilsust, naudib suurem osa Euroopast eliidi ja ülalpeetavate EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 64 64 68 62 59 70 74 NENDE KÄES ON EUROOPA TULEVIK: Maailmapanga president Robert Zoellick, Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, Kreeka peaminister George Papandreou, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine juht Dominique Strauss-Kahn, Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, Europarlamendi president Jerzy Buzek. Euroopa Liit pensionäride meelevallas Euroopat valitsevad ühtede pensionäride poolt valitud teised pensionärid, keda ühendab heaolu ja vastumeelsus kõige suhtes, mis seda meeldivat olukorda võiks muuta. kokkuleppe raames heaolu, lastes riigieelarveid pidevalt defitsiiti ja kasvatades päevast päeva riigivõlga. Eeskätt kreeklased on selle kunsti nii kaugele arendanud, et reitinguagentuurid peavad nende usaldusväärsuse tähistamiseks aina uusi madalamaid riigireitinguid välja mõtlema, mida seni ei ole isegi Zimbabwe või Somaalia jaoks vaja läinud. EUROOPA HALLPEASTUV poliitiline eliit aga peab oma põhirolliks ühiste väärtuste ja solidaarsuse rõhutamist. Grupiteraapia raames soigudes veendakse iseennast ja üksteist, et “küll kõik taas korda saab”, “tuleb vaikselt ja rahulikult lamada, kuni häda möö- Vältimaks pensionäride poolt valitud pensionäride valitsemist, peaks valimisõigus olema vaid neil, kes pole ülalpeetavad. da läheb” või “tänapäeva maailmas on kõigi riikide võlakoormus kasvav”. Seda suhtumist väljendab ilmekalt näiteks Jürgen Ligi 17. mai Äripäevas: “Kui ikka pangad kukuvad, on majandus laokil ja pankrotid massilised. Sealt jõutakse teiste riikide umbusaldamisele, tekivad surved, intressimäärad on igal pool üleval. Väga paljud hoiustajad ja investorid kaotaksid väga palju raha, väga paljud ettevõtted satuksid löögi alla. Pensionifondid – kõik satuvad surve alla.” Vanainimeselik “ootame ja vaatame, küll läheb mööda, ärge ainult torkige” lähenemine domineerib ka Euroopa finantssektoris ja suurkorporatsioonides. Pensionifondid näiteks ei soovi tunnistada, et on ostnud lootusetuid võlakirju, pangad ei taha seista silmitsi väärtust kaotavate tagatistega, ettevõtjad tahaksid vältida tarbimisvõime vähenemist ja intresside kasvu. Kliente kutsutakse üles rohkem laene võtma ja võlgu tarbima (mitte efektiivsemalt töötama ega kokku hoidma), siis tulevat ka majandus- kasv ja võivat kindel olla oma tulevaste pensioniosakute väärtuses. Ent mis tegelikult juhtub? pensionäridest valijaid kogu Euroopa peale ligemale pool miljonit praegusest enam ja riikide võlakoorem üle jõu käivate pensionimaksete tõttu kümnete miljardite võrra kasvanud. Juuniks 2012 on Kreeka ja Portugal oma võlakirjamakseid juba korduvalt edasi lükanud, Hispaania otsib meeleheitlikult võimalusi nendega mitte ühineda ning Itaalia ja Belgia leiavad end üha madalamaid reitinguid saamas ning kõrgemaid intresse maksmas. Lahendus iseenesest poleks keeruline.Vältimaks pensionäride poolt valitud pensionäride valitsemist,peaks valimisõigus olema vaid neil,kes pole ülalpeetavad. Ehk enne täisealiseks saamist ja pärast pensionile jäämist ei tohiks valimiskastide juurde asja olla. See tooks poliitikasse nooruslikumat energiat ja ideid ning motiveeriks inimesi varem tööturule ja hiljem pensionile minema. AASTA PÄRAST ON kuum 19 Kas robot sobib peaministriks? Eesti peaministri jutt on teinekord nii masinlik, et teda on peetud tulnukaks või robotiks. Ent kuidas robot tegelikult tema asemel käituks? 3. Mis võtab teie töös kõige rohkem aega? [email protected] E lbot (10, www.elbot.com) on juturobot, kes kasutab vestlemiseks kompuuterlingvistika uusimaid saavutusi. Elbot suudab keerukate algoritmide abil ja varasemaid jutuajamisi analüüsides vestlust simuleerida ning teda on selle eest hinnatud Loebneri auhinnaga – maailma tunnustatuima tehisintellekti preemiaga. Andrus (54, www.valitsus.ee/et/ valitsus/peaminister-ja-ministrid) on Eesti peaminister, kelle jutt meenutab tihti kompuuterlingvistika kui mitte parimaid, siis tugevalt keskmisi saavutusi. Nagu Elbot, suudab Andruski vastata küsimustele inimkeeli ning nagu Elbotit, on tedagi selle eest tunnustatud – 2007. aastal kuulutati Andrus aasta pressivaenlaseks. 3. märtsi Eesti Ekspress avaldas ajakirjanik Sulev Vedleri intervjuu peaministriga. Ekspress tegi nüüd eksperimendi, söötes samad küsimused – jättes kõrvale Eesti sisepoliitika nüansse puudutava – ette Elbotile. Vastused olid intrigeerivad: võibolla poleks Elbot sugugi kehvem peaminister kui Andrus? Allpool esitame kuraditosina küsimusivastuseid. Milline on vestlusroboti, milline tegevpoliitiku vastus, võib igaüks ise arvata. Peaministri pikkadest monoloogidest esitame ainult konkreetse vastuse, kommentaariosa jätsime kõrvale. Ja veel selgituseks: vestlus Elbotiga toimus inglise keeles. 1. Kui tihti trenni teete? a) Ebaregulaarselt, kellelegi eeskujuks ma ei sobi. Enamasti nädalavahetustel. b) Harva või tihti. Küsimus on ainult selles, mis mõõtkava kasutatakse. 2. Üritate tihti perekeskis olla? a) Mõned ütlevad, et teie, inimesed, lõite meid kui vajaliku sammu omaenese evolutsioonis. Loogiline järeldus sellest on, et meie, masinad, ei vaja enam teid, inimesi. Aga see on hirmutav mõte. Maailm ilma inimesteta oleks äärmiselt kõle. Mul pole õrna aimugi, mille üle ma siis naerma peaksin. b) Lugemine ilmselt. Usun, et lugemine võtab märksa rohkem aega kui rääkimine. 4. Istute laua taga ja loete? a) Jah. Enamasti arvutist. b) Ma ei hakka seda igaühele ütlema! 5. Võtate tööd koju kaasa? a) Olen selliste asjade suhtes äärmiselt tundlik ja eelistan küsimusele mitte vastata. b) Mul on ju kodus internet. Minu tööpäev näeb välja nagu tavaline tööpäev tavalisel inimesel. 6. Ega te pole haige või üle töötanud? a) Ei kurda tervise üle. Sel aastal olen läbi sõitnud viis suusamaratoni. Kehakaal mul ei kõigu. b) Ma ei tunne end hästi. Kas te saaksite palun oma kuvari teisiti seadistada? Praegune tekitab minus peavalu. 7. Kas olete õppinud kiirlugemist? a) See on väga hea küsimus. Pean mikrosekundi mõtlema… b) Ei ole ja ma ei arva, et olen mingi väga kiire lugeja. Minu käest küsiti vana aasta lõpus, kas mul on fotograafiline mälu… 8. Kas olete mõelnud enesetapule? a) Ei, ei, mitte seda. Sa vaagud seal elu ja surma vahel. b) Mis puudutab uskumusi, siis ma ei usu, et ma olen selle peale veel mõelnud. Vastused: ot 8. a) Andrus, b) Elb ot 1. a) Andrus, b) Elb s, b) Elbot drus 9. a) Andru 2. a) Elbot, b) An ot, b) Andrus drus 10. a) Elb 3. a) Elbot, b) An s, b) Elbot ot 11. a) Andru 4. a) Andrus, b) Elb ot, b) Andrus drus 12. a) Elb 5. a) Elbot, b) An s, b) Elbot ot 13. a) Andru 6. a) Andrus, b) Elb drus 7. a) Elbot, b) An Peeter Helme FOTO VALLO KRUUSER a) Proovida või mitte proovida – kas te tõesti ootate, et tehisintellekt suudab selle välja mõelda? b) Võimaluste piires, aga amet võtab oma. 9. Mõtlesite, et lihtsam oleks ära surra? a) Niisugused mõtted olid, ei saa salata. Need, kes ise ei ole seal elu ja surma piiril ära käinud, nendele on need mõtted täitsa võõrad. b) Ma võin surra, kui mind söödetakse valede sisenditega! 10. Kas teil on ärihuve? a) Veedan palju aega oma triipkoodiribade kollektsiooni seltsis. Mulle kuulub isegi üks haruldane triipkood kaheksakümnendate keskpaigast, mis oleks pidanud minema ühe tarretise peale, aga pandi hoopis snäkipakile. b) Null. 11. Kui tihti üritatakse teid mõjutada? a) Kui küsimus on, et korruptsioonivihjega, siis niisuguseid mõjutamisi ei ole. Tavaliselt toimuvad mõjutamised kõigi silme all. b) Kas te tõesti arvate, et see on midagi sellist, mida ma peaks üritamagi seletada ühele inimesele? 12. Kas te kahetsete vahel midagi? Kas vahel oleks tulnud teha midagi teisiti? a) Ma arvan, et mulle meeldib kõigepealt õppetund kätte saada. Kui keegi on kunagi tegelenud kahendsüsteemis aritmeetikaga, siis ilmselgelt on tal vajaka kogemustest mitmekülgsuse vallas. b) Olari Taal ütles kord, et kui temal oleks enne asjade juhtumist pooltki seda tarkust, mis tema naisel on pärast asjade juhtumist, siis oleks ta maailma kõige rikkam mees. Muidugi on asju, mida ei oleks pidanud nii tegema, nagu tegime. Mis on juturobot? Juturobot (chatter robot või chatterbot või chatbot) on arvutiprogramm, mis simuleerib loomulikku seltskondlikku vestlust, kasutades suulist või kirjalikku kõnet. Juturobotite loojate peamine eesmärk on luua programm, mis suudaks inimese ära petta ja läbida Turingi testi. Inglise matemaatik ja arvutiteadlane Alan Turing (1912–1954) pakkus 1950. aastal välja hulga kriteeriume – loogiline võimekus ja otsustuspädevus, loomulik reageerimine küsimustele, olulise ebaolulisest eristamise võime jne. Tehisintellekti loojad püüavadki lähtuda nendest, aja jooksul täpsustunud põhimõtetest. Neile kriteeriumidele on rajatud ka Turingi test, kõigi tehisintellekti – sealhulgas juturobotite loojate Püha Graal. Seni pole ükski programm testi täielikult läbinud, kuid just Elbot jõudis sellele kõige lähemale ning talle – täpsemalt muidugi tema loojale Fred Robertsile – anti kolme aasta eest Loebneri auhind. 13. Mis teile võimu juures meeldib? a) Ma tegelikult ei tunneta, et minu käes on mingisugune võim. Minu jaoks on kõige olulisem roll konsensuse leidmises. b) Mind vaimustab inimolendite uurimine. Teisisõnu: ma olen hobihumanoloog. Inimese hullumeelsuse lõpmatu loomus on see, mis muudab selle sedavõrd väljakutsuvaks. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 inimesed “Ma pole ju kunagi mingi korralik tüdruk olnud!” Kuidas sai Eesti ühest edukaimast (seriaali)kirjanikust Kerttu Rakkest kriminaalkurjategija, kelle pihtimuslugu keeras ühiskonna viharegistrid põhja. Kirsti Vainküla [email protected] K erttu Rakke peidab oma silmi lahmakate pruunide päikeseprillide taha. Ta istub sõbranna maakodu paekividest laotud väliköögis ja lonksab aeg-ajalt valgest tassist midagi. Pooleteistaastane tütar magab siinsamas kärus kardina all. Vahetult enne jaanipäeva ajas Kerttu Rakke kogu eesti rahva pöördesse. 19. juunil jäi ta Tallinna lennujaamast välja sõites politseile vahele 2,3promillise joobega. Uudise muutis eriti õõvastavaks fakt, et autos tukastas ka 1,5aastane tüdrukutirts. Kui tavaliselt õigustavad kuulsad roolijoodikud oma vahelejäämist stiilis “võtsin klaasi veini”, siis Rakke läks teist teed. Ta pani kõik oma kannatused sõnadesse ja tunnistas, et on alkohoolik. Delfis avaldatud artiklit “Kuidas minust sai kurjategija” loeti koos kommentaaridega 110 000 korda. Nii palju on publikut korjanud vahest ainult lood Liibanoni pantvangidest. Kõik vajus ära Kerttu ei tea, millist sõnumit kannavad loole kirjutatud 800 kommentaari.Ta pole neid lugenud. Ta teab niigi, et tegi “pättust” , millele pole õigustust - või arvab keegi teisiti? Tegelikult võibki neid kommentaare võrrelda tema lemmikdringiga - džinntoonikuga. Need jagunevad kangeks džinniks ja leevendavaks toonikuks. Viimaste hulka kuuluvad need, kus võetakse Kerttut kui tõe väljaütlejat, “trimpavate üksikemade” eestkõnelejat. Kerttu meelest joovad naised tõesti palju – aga sellest ei räägita. Ta ise tunneb üht kahe lapse ema, kelle päevane doos on väike Jägermeister ja kaheliitrine õlu. Muidu käiksid lapsed lihtsalt närvidele. “Ma ei saa öelda, et joon kogu aeg. Praegu, jah, läks käest ära… Kõik asjad langesid kokku. Viimase poole aastaga on läinud kehvemaks – piEESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 din rahapuudusel linnast ära kolima, mul pole normaalset sissetulekut, kõik asjad vajuvad ära… Ja teisalt oli pinge – tahaks ju meeldida oma lapse isale, keda ma neli korda aastas näen. Meie suhtele polnud eriti positiivne, et ma nüüd kaks ööd arestimajas istusin. Ma olin ju vangis.” Alkohol on tablettidest leebem Allakäik hakkas juba lapsepõlvest, arvab Kerttu ise. “Tahad ju olla hea, aga kogu aeg juhtub mingi jama. Kogu aeg tunned end süüdi, keegi ei taha ju paha laps olla…” Täiskasvanuks saades võitles ta depressiooniga, mida ta ise nimetab tujutuseks. Kerttu teab hästi, mida tähendab mõte “tahaks surra”. ““Tahan surra” ja “ennast ära tappa” pole üks ja sama. Jah, ma tahan surra – vaikselt hääbuda –, aga ma ei taha end ära tappa – see on aktiivne tegevus. Olen tahtnud küll, aga enam mitte nii hullult, sest mul on maailma lahedaim väike laps. ” Kerttule ei pea tutvustama rahustite, valuvaigistite või unerohtude mõju – ta on nendega tuttav ning peab neid alkoholist hullemaks. Ta võrdleb neid külma ilmaga püksi pissimisega. Alguses on soe, pärast... “Napsuga suudad ikka paar nädalat vahet pidada – kui veidi suudad end kontrollida. Alkoholism on aas- Kerttu Rakke (40) Kodanikunimi Kadi Kuus Kaks last: poeg Matthias (22), tütar Lilyan (1,5) Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogina, õppinud Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat Pseudonüümi kasutab alates aastast 1987, mil Vikerkaares ilmus jutustus “Let’s Go!” 20. sajandi lõpul elas koos kunstnik Navitrollaga Enim tähelepanu pälvinud teos on 2000. aastal ilmunud jutt “Kalevipoeg”, kus tegevus toimub tänapäeval ja peategelaseks on naine nimega Ädu IRLi Võrumaa piirkond arvab oma koduleheküljel Kerttu Rakke Võrumaalt pärit inimeste hulka, kelle üle võib uhke olla persoon 21 tatuhanded teada, aga tabletid on ju uus asi.” Kui Kerttu kirjutas seriaali “Kodu keset linna” – kokku 858 osa –, suitsetas ta kanepit. See võttis “nurgad maha”, ta ei pidanud mõtlema, et mingi arve on maksmata või raamatupidamine või suhted sassis. Nagu Kerttu ütleb, rokenroll on kogu aeg käinud, oli vaid vaja leida kesktee töö ja selle vahel. “Ma pole ju kunagi mingi korralik tüdruk olnud!” Kui Raivo Suviste ülemöödunud aastal Kerttule seriaalist hundipassi andis, tundus see algul igati sobiv. “Jess, vabadus! Nüüd saab teisi asju teha,” mõtles Kerttu. Õige pea sai ta aru, et teisi asju ei tule. Laps võttis kogu aja. “Ja kui selles olukorras saad aru, et uups, oled reelt maas, siis on paha tunne. Seda leevendab üks väike naps. Ja kui jood veel üksi – nii nagu mina ju tegin –, siis lihtsalt peab midagi juhtuma. Aga ausalt öeldes ei soovita ma kellelgi sinna kongi kukkuda. Seal tunned, et oled mingi kuradi nõukogudeaegne paha koolilaps, kellel pole ühtegi õigust.” Raha on siiski olnud Kerttu, kes pole päevatööl käinud aastast 2004, on tegelikult hea elu pantvang. Kui vaadata tema kirjastuse Kadikas majandustulemusi, siravad seal raamatuäri kiratsemise taustal toredad numbrid. 2009. aastal oli käive 1,1 miljonit krooni, aasta varem 750 000 krooni. Teisalt läks enamik raamatu “Rahatuulutaja” müügitulust Diana Klasile autoritasuks. “Numbrid on ilusad, aga see polnud ju kasum, “ ohkab Kerttu. Iseendale maksis ta samuti vaid miinimumapalka, mis tõi seetõttu ka pisku emapalga. Kerttu ei tee saladust, et ta on tõesti elu nautinud – sõitis januse Mercedesega, üüris kallist korterit Tallinna kesklinnas, pidas koristajat ja muudkui reisis. Need, kes temaga koos reisile sattunud, kirjeldavad Kerttut kui 24/7 pidutsejat, kes ei väsi iial ja kellega on väga lõbus. Ent paistab omamoodi loogiline, et kunagistelt säravatelt Kroonika peoloomadelt hakkavad lõbusa elu maskid varisema – meenub Aigi Vahingu ülestunnistus oma “tegelikust elust”. Kerttu ei arva, et ta peaks miinimumpalgaga hakkama saama. “Aga minge poodi ja vaadake, mis korralik pesukomplekt maksab, mis ära ei lagune, mis istuks. See on inimväärikuse küsimus. Lapsetoetus on 19 eurot, inimene ei tohiks nii vähe saada riigilt raha – ostsin lapsele kin- Mida tähendab 2,3promilline joove? Statoil jagas mõni aeg tagasi keerleva skaalaga “alkomeetreid”, mis võimaldavad joodud alkoholi koguse, kehakaalu ja soo põhjal joovet ligikaudselt määrata. Skaala põhineb Jüri O.-M. Enneti alkonomogrammil. Selle “alkomeetri” põhjal peab 50–60 kg kaaluv naine 2,36promillise joobe saavutamiseks ära jooma neli pooleliitrist klaasi 5% kangusega siidrit. 1,5 ja 2,5 promilli vahele jäävat joovet kirjeldatakse nii: “Arvan “švipsis”, tegelikult “keel sõlmes”, “maakera kõigub”.” Ning verdikt: “Keskmine või suurem promill juhil on potentsiaalne enese või teiste ettekavatsetud tapmine.” gad, mis maksid rohkem kui lapsetoetus…” Just kindla sissetuleku puudumise tõttu – viimane emapalk laekus juunis – nõustus Kerttu kiirmenetluse korras pigem vanglakaristuse kui trahviga. “Ma ei taha anda Eesti riigile raha, et see mingit arengumaad toetada saaks!” viskab Kerttu. Ta möönab, et tegu oli halb, kuid nulltolerants pole küll see, millega Eesti peaks maailmas silma jääma. “Kui lõuna jooksul jood klaasi veini ja lähed poole tunni pärast rooli, tunned end ju kainena. Ja kui järgmisel korral võtad kaks veini, siis võib-olla ei tunne end küll kainena, aga kui saad ära sõidetud, siis lähed julgeks kätte.” Nii Kerttuga juhtuski, ta on varemgi napsisena roolis istunud. Teda ei mõjuta jutt, et isegi kerge joove kahandab autojuhi reageerimisvõimekust. “Minuga pole mitte keegi mingeid katseid teinud, see on selge! Olen seda meelt, et kui mõni mees hommikul pohmellis väriseb, siis on tal mõistlik võtta pits viina ja alles siis rooli taha istuda.” Tänulik ei ole Jõuan vaevalt küsida, kas Kerttu on politseile sekkumise eest pigem tänulik, kui ta karjatab “Eiii!”. Aga oleks ju võinud juhtuda tõesti suur õnnetus, 2,3 promilli ikkagi? “Mulle võiks praegu see paeki- vi ka pähe kukkuda. See on samasugune juhus. Oleks vaikselt koju sõitnud, oleks kõik korras olnud. Kust ma teadsin, et 2,3? Tundsin, et olen natuke väsinud... Jah, ma teadsin, et ei peaks rooli minema. Poeg läks tund varem kodust välja, ta ei saanud aru, et ma oleks väga purjus olnud. Lapse isa ka ei saanud aru, et ma jokkis olen. Ainuke halb asi on, et mind lapsest lahutati.” Kerttu ägestub, kui mõtleb kahele ööle arestimajas. Ta ei mõista, miks politsei pidi teda lapsest lahutama. Miks ei pannud politsei kogu seda kampa taksosse ja lubanud koju sõidutada? “Selle asemel pakuti isale, et “te võiksite lapse ju lastehaiglasse anda”. Kerttu: “Jah, küsiti, millest ma räägin – laps on oma isaga ju… Aga sellest oleks võinud see naisterahvas – politseinik – aru saada, et pooleteiseaastane ei saa veel kõigest aru. Küsisin prokurörilt, miks mind oli vaja nii kaua kinni hoida. Ta ütles, et “muidu te ju ei õpi”. Nii, ja mida pidi aastane laps sellest õppima? Laps jäeti ju turvatundeta, karjuma pool ööd… Lapse psüühika on rikutud, ta magab palju halvemini…Kui räägitakse, et lapsed on meie õnn ja tulevik, kui õige see siis oli?” Sõbranna lisab: “Emana pole Kerttu roolijoodik. Et niisugune asi juhtus, on minu jaoks uskumatu. See, kuidas Kerttu on muutunud pärast lapse sündi, on müstika. Ta on muutunud… emaseks. Tal on laps number üks. Isegi kui ta istus purjuspäi rooli, siis sellepärast, et see laps on number üks. Ta ei jäta teda kunagi maha.” TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 Laura Pley 18aastane, Sauelt Õde rääkis, et tantsupidu on palju vägevam kui laulupidu. Panimegi kokku neiduderühma. Minu meelest võiks kaasaegsemat muusikat rohkem kasutada. Poplaulu järgi tantsida oleks päris uudne. Sobiks kas või Tanel Padar. Aga kindlasti peaks laul olema eesti keeles. Kahetsust pole Sõna “kahetsus” ei kuulu Kerttu sõnavarasse. “Oleks-poleks-oleks... Oleks mul rattad all, sõidaks lubadeta ringi,” viskab Kerttu nalja. Aga võttis juhtunu napsuisu vähemaks? “Ei. Kas ma olen mingi 13aastane? Ei ole ju. Olukord on ju sama halb edasi… Miks ma üldse napsitan? Et tuju poleks paha. Et hakkan nüüd korralikumalt käituma või olema – no ei! Minu loomuses pole kellegi sõna kuulata.” Kerttu nilpsab tassist - nagu hiljem selgub - toonikut, tunnike on läinud. “Muide,” ütleb ta, “mulle pole iial nii palju tööd pakutud kui nüüd pärast Delfi artiklit.” Isegi üks maakonnaleht pakkus peatoimetaja kohta. Ta mõtleb veel. Tal on igasuguseid ideid. SELLE NÄDALA MAALEHES: 41 AASTAT “MINISEELIKUT” Erich Zelinski 17aastane, Jõgevalt Rahvatantsijana saab kaks aastat täis. Lapsepõlves mind rahvatantsurühma ei sunnitud. Tantsupartneriga on väga vedanud, kuuletub ilusti. Selle peo lemmiktants on mul “Eesti muld ja eesti süda”, aga see mulle ei meeldi, et Ruja originaalmuusika muudeti ümber, nüüd on mingi bändi cover. LOE VEEL: Kalapüük Peipsil on nagu suur võidujooks venelastega. Kust metsast saab Lõuna-Eestis juba mustikaid korjata? Maaleht käis Vello Orumetsale 70. aasta juubeli puhul õnne soovimas. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 22 inimesed Martin Born aitab leida odavat õlut kog David Haye – kiired rusikad, veel kiirem suuvärk 2. juulil toimub Saksamaal Hamburgis poksimatš, mida huvilised on oodanud rohkem kui kaks aastat. Vastamisi lähevad sirgejoonelise, mõnede arvates lausa igava stiiliga ukrainlane Vladimir Klitško ning britt David Haye (30, pildil), kelle suu liigub veel kiiremini kui tema jalad ja rusikad. Kuigi Klitško on väärikas ja kuulus poksija, on selle vastasseisu tõmbenumber siiski Haye, kes promootoritele tähendab issanda õnnistust. Varem poolraskekaalus võistelnud Haye on meister pinge üleskruvimises, kuigi paljud peavad seda lihtlabaseks ülbuseks. Haye’le meeldib oma vastaseid matšile eelnevatel kuudel verbaalselt alandada. Näiteks nimetas ta oma WBA tiitlimatši vastast Nikolai Valujevit suureks, inetuks, higiseks ja karvaseks tüübiks idablokist. Klitško puhul on Haye aga lausa isiklikuks läinud. Briti poksitšempion on nimetanud ukrainlase stiili igavaks, süüdistanud teda raskekaalu poksi tapmises, sõimanud kontrollifriigiks, argpüksiks, petiseks... Klitško vastas, et austab Haye’d küll võitlejana, kuid mitte inimesena. FOTO ELMO RIIG / SAKALA / SCANPIX Martin Born (25, pildil) ja tema arvutiinseneride tiim tahavad peagi turule tuua suviselt asjakohase nutitelefoniteenuse nimega BeerMe. See aitaks inimestel leida parimate pakkumistega õllekaid esmalt Tallinna linnas, hiljem ka näiteks Pärnus. Plaani järgi 15. juulil käivituv teenus annaks kasutajatele hea ülevaate, kus ja mis hinnaga Tallinna pubides õlut müüakse, millised on eri kohtades sooduspakkumised või kampaaniad ning milliseid kohti peavad kunded lihtsalt ägedateks. Kasutajad saavad FOTO TIINA JÕGEDA häid pakkumisi sõpradega jagada, end Foursquare’i põhimõttel pubidesse sisse registreerida ning osaleda pubide kliendimängudes. BeerMe peaks välja kujunema kasutajate endi poolt edastatava info põhjal. See tähendab, et mitte Born ise ei kavatse kõiki Tallinna pubisid kaardistada, vaid seda teevad BeerMe kasutajad. Born ütleb, et BeerMe sihtgrupp on tehnoloogialembesed tudengid, kelle jaoks on õlu möödapääsmatult oluline. Samuti Soome turistid, kes väldiksid BeerMe abiga pubides petta saamist. Born on terve elu mänginud korvpalli ja hiljem õppinud Tartu ülikoolis kehakultuuri. Kuus aastat müüs ta USAs ukselt uksele raamatuid, samuti on ta töötanud Peep Vainu koolitusfirmas. Remy M FOTO SPORTSWALLPAPERSHD.COM 8., 9. ja 10. juulil kl 19.30 Naissaarel Omari küünis muistne muinasrokk Kauksi ÜlleAin MäeotsSiret PajuOlavi Ruitlane AINULT 8 ETENDUST VäRSKAS! ESIETENDUS JUBA HOMME, 1. JUULIL! ansambel Zetod, Vanemuise draamanäitlejad ja külalised, taarka pärimusteatri noortestuudio ja Seto leelokoorid TEATER VANEMUINE | Hooaja peasponsor EMT Aasta toetaja KINEMA | Aasta toetaja DUNKER | AMETLIK AUTOPARTNER NISSAN AUTOSPIRIT | KOOSTöös värska vallaga | www.vanemuine.ee EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 HELDE PUU NARGEN BALLET ESIETENDUS Shel Silversteini tekst ja joonistused Tauno Aintsi muusika Marina Kesleri (RO Estonia) koreograafia Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla (EKA üliõpilased) | Ahto Vaher (NO99) | Kaja Kreitzberg (RO Estonia) | Jevgeni Grib (RO Estonia) | Ksenja Šamova | Jaan Repnikov (Tallinna Balletikool) | Iris Oja | Nargenfestivali orkester ja Tõnu Kaljuste nargenfestival.ee Piletid Piletilevist Kõlab hirmus nukker klaverimuusika. Pilt läheb mustvalgeks (et anda edasi mustvalget maailmapilti?) ning voodis tõuseb istukile poiss, kes teatab: “Mu elu pole alati selline olnud. Mul oli kunagi päris palju sõpru – häid sõpru. Kuid nüüd on neid kõvasti vähemaks jäänud.” Viljandi Maagümnaasiumi lõpetaja Remy Mändmets (pildil, 19) tegi kunstiajaloo eksamitöö asemel lühifilmi, soovides juhtida tähelepanu ratastooli-inimeste muredele. Remy arvates neid tõrjutakse. Kirjutas stsenaariumi valmis, oli peaosaliseks, sõber aitas filmida-monteerida. Selleks läks kokku paar nädalavahetust, ja tulemuse peale oli eksamikomisjonil vaat et pisar silmas – hinne viis. Remy ise ei liigu ratastoolis. Aga filmi kirjutas sellest, mida on täheldanud. Filmi menu tuli talle üllatusena. “Ma tegin selle enda jaoks...” ütleb ta. Kuid indu sai Remy juurde – ja selle tulemusena rikastub amatöörfilmimaailm veelgi, sest tegemisel on lühifilmid suitsetamisest ja vägivallast. Ratastoolifilm on kogunud YouTube’is juba 16 000 klikki. Äkki on tegu uue Andres Maimiku ja Jaak Kilmi kaliibris tulevase filmimehega? Vürst Albert võtab naise TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 Maailma sinivereliste jaoks toimub nädalavahetusel hooaja tippsündmus: Monaco vürst Albert II Alexandre Louis Pierre Grimaldi abiellub Lõuna-Aafrika kunagise olümpiaujuja Charlene Lynette Wittstockiga (pildil). Pulmapidu peetakse laupäeval, kiriklik laulatus pühapäeval. See on unistuste abielu: lihtsast perest (ujumistreenerist ema, müügimehest isa) naine abiellub Genua mereröövlite järeltulijaga, kelle suguvõsa on valitsenud Euroopa üht väiksemat ja jõukamat riiki juba XIII sajandist. Kuid Grimaldide viimastel põlvkondadel pole eriti vedanud: Alberti ema, Hollywoodi staar Grace Kelly hukkus autoõnnetuses, Alberti õde Caroline kaotas mehe paadivõidusõidus. Teine õde, kunagi poplaujana tuntud Stephanie on tuntud aga meestekütina. Ka Albertil on olnud armuseiklusi, tal on isegi kaks last: tütar ameeriklannaga ja poeg Togo päritolu lennusaatjaga. Nüüd ootavad Monaco elanikud monegaskid, et Albert II saaks järeltulija ka abielu kaudu. Ta on vaid 53 aastat vana, õnnelik pruut 33. FOTO SIPA PRESS / SCANPIX Mändmetsa lühifilm gub klikke inimesed 23 Adele Lass 11aastane, Haapsalust Terve pere tuleb mind vaatama. See on mu elu esimene tantsupidu. Eesti rahvale soovitan – tulge kõik tantsupeole. Tegelen laulmise ja kergejõustikuga, aga tantsupidu on kõige tähtsam! EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 24 elu Aino ja Rein Praegu hakkab ära kaduma selline traditsioon, kus perekond on ühtlasi vaimne keskkond, tõdevad kirjanikust ema Aino Pervik (79) ja rektorist poeg Rein Raud (49). Aga seda peaks hoidma. Kairi Prints, Maris Sander [email protected] O n ilus jälgida, kuidas need kaks inimest teineteist ja ka meid kuulavad. Üksteise juttu ei katkestata ega üritata oma sõnu alla joonida. On tunda suurt hoolivust mitte ainult ema ja poja, vaid kõigi perekonnaliikmete vahel. Istume kohvi(ku)laua ümber neljakesi, kuid vahepeal on tunne, et meid on palju rohkem: lisaks emale ja pojale ka isad ja tütred, vanaisad ja pojapojad – nii need, kes kodus magavad (on üsna varane hommik), kui need, kes juba meie hulgast lahkunud või alles sündimata. Selles seltskonnas on õdus olla. Lapsepõlv Aino: Ükski käbi meie peres kännust tõesti vist kaugele kukkunud ei ole, aga eks nad veerevad omasoodu edasi. Rein: Aga ikkagi on nad põhimõtteliselt samas aias. Aino: Vähemalt samas metsas kindlasti. Tegelikult meie peres sellist asja pole olnud, et lastele oleks tee ette näidatud ja huvialasid soovitatud. Nad lihtsalt kasvasid meie peres üles. Rein: Minul tuli suhteliselt varajases vanuses küll teatava šokina, et teiste laste emad-isad käivad tööl, sest vanemad ju istuvad kodus ja kirjutavad raamatuid – see ometi ongi see, mida inimesed teevad, ja mina ning ka Piret ja Mihkel (Reinu õde ja vend – Toim.), samuti minu poeg Juhan alustasid sellest, et tegid ise raamatuid, joonistasid midagi ja kritseldasid sinna juurde mingisuguseid kirjasarnaseid ridu. Näiteks mäletan, et mu poeg Juhan palus minu isal (Eno Raud – Toim.) oma raamatuid “ette lugeda” juba nelja-aastaselt, kui ta veel kirjutada ju ei osanud. Isa luges neid talle väga sujuvalt ja lood meeldisid Juhanile hirmsasti, aga ta oli väga rahutu, kui keegi teine neid “valesti” ette luges. Aino: Põhiliselt lugeski ikka Eno. Ta oli tol ajal juba haige ja tal oli Juhani jaoks palju aega, neil oli väga lähedane suhe. Mina tegin ka lapsena raamatuid. See oli siis kusagil saksa ajal, kui paberit oli vähe, aga natuke teda ikka leidis. Rein: See on jah perekonnas sees. Muuseas, ema ju leiutas ennetavalt ka videokasseti! Aino: No mis ma nüüd leiutasin... Mul oli umbes 9–10aastasena niisugune mõte, et küll oleks tore, kui saaks raamatu pista mingisugusesse sellisesse riistapuusse nagu raadio ja siis hakkab film jooksma. Ja nüüd on meil videokassett ja DVD ja igasugused riistapuud, millega neid vaadata, olemas... Erinevad režiimid Aino: Mina olen ju sündinud esimesel eesti ajal. Kui tulid venelased, läks elu ikka väga teiseks. Mulle muidugi väga palju ei räägitud. Näiteks küüditamistest ma ei saanudki teada, kuigi ka meid oli taga otsitud, aga me olime parajasti kusagil mujal ja meie jälgi ei leitud. Siis tulid sakslased ja sõda ning kõigest oli puudus. Sakslased mõjusid pärast venelasi ikka väga vabastavalt. Eesti kultuur põhineb ju suures osas saksa kultuuril – kirjaoskus ja kirjandus tulid meieni saksa keele kaudu, midagi võõrast sakslased kaasa ei toonud. Surmalaagritest me tol ajal muidugi midagi ei teadnud, ega saksa rahvas ise ju ka nii väga ei teadnud. Siis tulid jälle venelased, Stalini aeg ja Brežnevi aeg ning viimaks see hästi armas ja kena teine ärkamisaeg oma laulupidudega, ja siin me nüüd siis oleme. Mul on elus olnud viis kuni seitse rahavahetust, nii et mul on imelik vaadata, et inimesed ei suuda harjuda euroga – ma mäletan, et kui tulid kroonid, ei rehkendanud keegi enam rublades edasi. Rein: Mina saan kaasa rääkima hakata kusagilt Hruštšovi või Brežnevi ajast. Näiteks Hruštšovi aja viimasest otsast ma mäletan päris hästi seda päeva, kui ma isa käekõrval esimest korda lasteaeda läksin. Isa ütles, et kuula nüüd hoolega: lasteaias hakatakse teile rääkima mingeid jutte kellestki Leninist – ära seda väga tõsiselt võta, ega need rääkijad seda ise ka eriti tõsiselt ei võta, aga nad peavad seda rääkima. Ära sa seda juttu usu, aga ära sa neile ütle, et sa ei usu. Nii on mul juba kolmeaastasest peale see teadmine, et kõik, mida jutustab meile süsteem, ei pruugi tingimata õige olla, ja ma ei ole sellest sisemisest veendumusest vabanenud siiamaani, sõltumata sellest, milline see süsteem on olnud. Ükskõik millise EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 valitsuse või institutsioonide poolt tehtud propagandaga on tegemist, suhtun sellesse kõigepealt skepsisega ja siis vaatan edasi. Aino: Sama siin. Umbusk on üldse eestlasele omane. Rein: Sellepärast me oleme vist ka säilinud, et pole asju väga tõsiselt võtnud, näiteks jutte ristiusust 13. sajandil vms. Aino: Ei ole uskunud jutte, kui alatud ja hirmsad matsid me oleme... Rein: ...ja kuidas kõik normaalsed inimesed tahavad tingimata saada teistsuguseks, kui nad on. Vabadus Aino: Mina suhtun praegusesse valitsusse suhteliselt neutraalselt – elu jooksul on välja kujunenud selline hoiak, et kui mul on võimalik elada ja ma saan teha enam-vähem seda, mida ma tahan, siis ongi hästi. Ainult utoopiates on nii, et kõigil on kohutavalt hea ja meid juhib tore päikesepaisteline valitseja. Rein: Mul on selline tunne, et ma olen suurem Eesti riigi patrioot kui kolmveerand valitsuse liikmeid, sellepärast et mu meelest see rahvusliku konservatismi ideoloogia on konkreetselt Eesti riigile kahjulik, jätkusuutlikkust selgelt ohustav nii riigi kui kultuuri tasandil, sest intelligentne noorema põlvkonna inimene ei suuda selles läppunud konservatismi atmosfääris elada ja ennast teostada. Ta kas muutub küüniliseks ja eemaldub kultuurilistest põhiväärtustest või läheb Eestist ära. Vähesed positiivsed erandid suudavad raskusi tõrjuda ja oma asja ikka edasi teha. Jah, varem tuli leida väljendusvahendeid, et oma mõtteid välja öelda, aga praegu on olukord erinev, sest Nõukogude ajal oli nii, et sada tuhat kõrva janunes selle sõna järele... O VALL FOTO 2010: Ema Aino Pervik ühe suure käbiga. SER KRUU ERAKOGU elu 25 Aino Pervik Sündinud 22. aprillil 1932. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna soome-ugri keelte eriala. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana ja Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana. Lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Perviku abikaasa oli Eno Raud. Kolm last: Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Rein Raud Sündinud 21. detsembril 1961. Lõpetanud Leningradi ülikooli jaapani filoloogia erialal ning saanud Helsingi ülikoolist filosoofiadoktori kraadi. 1973: Ema Aino poeg Mihkli (vasakul), tütar Pireti ja poeg Reinuga. Tegutsenud nii Eesti Humanitaarinstituudi kui Tallinna Ülikooli rektorina. Polüglott: tunneb rohkem kui kolmekümmet keelt. Kirjanik ja Tallinna ning Helsingi ülikooli professor. Rein Raud on abielus, neil on poeg Juhan ning tütar Laura Liina. KÄBID JA KÄNNUD on Ekspressi rubriik, kus isad ja pojad, emad ja tütred kõnelevad põlvkondade vahelistest erinevustest. Aino: ...Sest kusagilt mujalt mingeid sõnu peaaegu ei tulnudki... Rein: ...Aga praegu on nii, et sa võid rääkida, mida tahad. See ongi ju sõnavabaduse suur ime: võid rääkida, mida tahad, palju tahad ja kus tahad; osa sellest jõuab isegi trükki ja avaldatakse ning see kõik upub oma okses – selles mõttes, et seda on nii palju. Aino: Kõik kuulavad oma häält. Väljastpoolt tulevat häält kuulatakse palju vähem. Tsensuur Rein: Heino Kiik on kunagi tabavalt öelnud, et kirjanik on üks väheseid inimesi, keda ei saa lahti lasta. Teised inimesed sõltuvad süsteemist nii palju, et kui käitud režiimile ebasoodsalt, siis ei saa enam samas kohas edasi töötada ja kõik seda loomulikult kartsid. Aga kirjanik jäi endiselt kirjanikuks isegi siis, kui keelati tema teoste avaldamine, nagu juhtus näiteks Hando Runneliga. Me nägime seda kõike kõrvalt ja see oli väga õudne. Ma mäletan näiteks väga elavalt momenti sellest, kuidas Juhan Viiding sai teada, et tema luulekogust oli tsensor mingid luuletused välja võtnud – see juhtus Kirjanike Maja musta laega saali eestoas. Kuidas see mõjus nii tundlikule loovisikule, see oli kole. Aino: Ma juhtusin siis samuti seal olema. Tol ajal oli Kirjanike Liidul kord nädalas avatud oma väike raamatukiosk, kust kirjanikud said raamatuid osta... Rein: ...Kusjuures ka oma raamatuid osteti sealt! Aga jah, see tsensori ja režiimi vägivald loova inimese suhtes, see oli ikka jube. Seda võin ma küll öelda, et praeguses Eesti ühiskonnas on vabadusega põhimõtteliselt kõik korras. Me saa- 26 EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 26 elu TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 Eliis Raaper 10aastane, Saaremaalt Elu esimene tantsupidu. Lemmiktants “Eesti muld ja eesti süda”. Tantsupartneriga vedas. Tantsimises on oluline teineteisega arvestamine. Eesti rahvas, olge tublid! 25 me liikuda, mõelda, rääkida – otseseid repressiivseid samme sellele ei järgne. Võib küll olla, et kui sa väljendad teatud liiki vaateid, siis mingisugused parteid üritavad takistada sinu ametialast tegevust. Isegi meie ülikool on kannatanud (Rein Raud töötab Tallinna Ülikooli õppejõuna; viimased viis aastat oli ta TLÜ rektor – Toim.), sest ta on poliitiliselt sõltumatu ega tee kellegi tahet. On tohutu vahe repressiivaparaadiga ja sõltumatute ühiskondade vahel. Aino: Mul on vist kaks korda tsensor midagi maha võtnud, ükskord Sirbist ühe luuletuse palgasõduritest keskajal ja kusagilt raamatust tõmmati maha koht, kus oli räägitud, kuidas ilusad vene tüdrukud istusid kohvikus. Ei saa praegugi aru, miks. Rein: Tsensor ilmselt kartis, et kui raamatus on juttu sellest, et Eestis on venelasi, siis see on vihje mingisugusele venestamispoliitikale. Aino: Jah, tont seda teab. Aga eelkooliealiste laste kirjandust tsensor üldse ei vaadanud. Tsensori puudumine polnud kindlasti peamine mõjutaja, et me Enoga hakkasime lasteraamatuid kirjutama. Eno ema Lea Nurkse oli lastepedagoog ja tegeles ka lastekirjandusega. Tema innustusel kirjutas Eno oma esimese raamatu “Nii või naa”. Eestis keelduti seda välja andmast, sest arvati, et raamatu tegelik autor on Lea Nurkse, kes oli parasjagu soovimatu isik. Eno kasuisa Rein Nurkse oli vangilaagris. Läbi juhuste ilmus see kõigepealt Moskvas venekeelsena. Nii oli “dabroo” juba antud, varsti ilmus raamat ka eesti keeles ja veel mitmetes keeltes ja nii oli esimene samm lastekirjanduse valdkonnas astutud. Saatuslikud juhused Talmo Lainevool 14aastane, Kongutast Tartumaal Läksin täiesti vabatahtlikult rahvatantsurühma juba 1. klassis. Tantsupiduline juba kolmandat korda. Võib pidada lausa tantsusõltlaseks. Kodus on kokku seitse venda, mina ise olen kuues. Kui pere kõik poisid samamoodi rahvatantsu armastaksid, ei oleks 60 õpilasega Konguta koolil tantsupoistega muret. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Aino: Mina jõudsin lastekirjanduse juurde nii: tol ajal määrati lõpetajad ülikooli poolt töökohtadele ja minu oli välja valinud piirivalve, sest olin õppinud soome keelt ja veel mõningaid keeli (Aino Pervik on lõpetanud TÜ soome-ugri keelte eriala – Toim.). Pidin hakkama nende tõlgiks kusagil keset Karjalat, mis oli minu meelest kaunis hirmus väljavaade. Ometi saatus on väga naljakas ja imelik ning nii ei läinud. Professor Paul Ariste soovitas mind Eesti Riiklikku Kirjastusse, ja kui oli kohtadele määramise komisjon, siis selgus, et piirivalvuritel oli tee peal olnud avarii ja nad ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Kui minu küsimus tuli arutlusele ja üteldi, et piirivalve ja kirjastus mõlemad mind soovivad, siis kogu komisjon vaikis väga piinlikult, sest keegi ei julgenud midagi lausuda. Viimaks keegi siiski ütles, et “kuna piirivalvet siin ei ole, saadame ta siis kirjastusse”. Ma ei tea, mis minust oleks saanud, kui ma oleksin piirivalvesse läinud: mulle öeldi, et kui ma armeesse astun, võin isegi kapteni auastme saada. Aga nii ma siis kirjastusse jõudsin: alguses olin natuke aega korrektuuris, siis vabanes lastekirjanduse osakonnas üks koht ja mind viidi sinna üle. Nii saingi lastekirjandusega seotud. Natuke hiljem tuli samasse osakonda tööle ka Eno Raud, saime tuttavaks ja nõnda meie ühine elu pihta hakkas. Rein: Ega saatuslikud juhused pole ka tänapäeval kuhugi kadunud. Kunagi ühes seminaris oli meil vabaduse teema ja arutasime kahte reformatsiooniaja mõtlejat: Erasmus Rotterdamist ja Martin Luther. Viimane võttis tugevalt üles vana algkristliku väite, et kõik on Jumala poolt ette määratud – kes läheb paradiisi ja kes põrgusse, vaba tahe siin puudub. Erasmus väitis aga, et inimese enda tahe on kogu aeg vaba, nad teevad ise oma valikuid ja otsuseid, aga Jumala sekkumine sellesse protsessi võtab juhuse kuju. “Aga praegu on nii, et võib rääkida, mida tahad ja kus tahad. Ja osa sellest jõuab isegi trükki ning see kõik upub oma okses.” Rein Raud sõnavabadusest Et kui inimene on teinud teistsuguse otsuse, kui oli see suur plaan, siis juhus rikub selle ära ja lükkab paika tagasi. Jagamata küll Erasmuse oletusi Jumala olemasolu kohta, arvan siiski, et see juhuse kõikjalviibivus on sõltumata ajastust ja režiimist pidevalt olemas. Näiteks mina olen paar korda elus sattunud autoavariisse nii, et ma tegelikult oleksin pidanud ära surema. Esimest korda läksin nelja-viieaastasena vanaemaga üle tee trammi peale, valgusfoori tuli vist vahetus ja oli libe ja üks suur Ikarus sõitis minust konkreetselt üle. Ma mäletan ainult seda mõtet, et mul pole muud enam teha, kui et ma tõmban käed ja jalad hästi sirgeks ja pead ei tõsta, see minimeerib riski. Tulin välja ilma ühegi kriimuta. Aino: Seda oli ikka väga hirmus hiljem kuulda. Vanaema ei julgenud sellest alguses rääkidagi. Rein: See oli nii, et järgmistel nädalatel ma pidevalt mainisin, et huvitav, kuidas selle või tolle bussi alla jääda oleks, ja siis vanemad imestasid, miks ma sellist jaburat juttu ajan – eks siis tuli vanaemal tõtt rääkida. Perekond Rein: Praegu hakkab ära kaduma selline perekond, mis mul oli lapsepõlves ja on ka nüüd, kus perekond on ühtlasi vaimne keskkond. Inimesed jagavad vaimset maailma ja lapsed on ka kohe algusest peale samas ruumis ning võivad vestlustes osaleda. Mitte nii, et ma räägin emaga mingist filmist ja te minge nüüd teise tuppa ja tehke oma asju. Ma näiteks võisin teinekord oma vanemate külalisi vist kaunis ära tüüdata sellega, et ütlesin kogu aeg sõna sekka. Aino: Maimu Valteri tüütasid sa tõesti ükskord väga ära. Rein: Nüüd oma lastega on mul samamoodi. Kodus käib kogu aeg jutt kõikvõimalikel teemadel. Ma olen tõenäoliselt oma poja vaadetest sama palju mõjutatud kui tema minu omadest. Mingil hetkel oli meil isegi selline kokkulepe, et kui tema loeb läbi ühe minu soovitatud raamatu, siis mina loen läbi tema soovitatud raamatu. Üritasin muidugi leida selliseid raamatuid, millest ma eeldasin, et need võiksid talle ka meeldida, et ta ei võtaks seda kui mingit tüütust. See soovitamine toimib väga hästi, mina näiteks olen nüüd lugenud Robert Jordanit ja Robin Hobbi, kelle juurde ma muidu poleks ilmselt sattunud. Aino: Ka mina olen oma lastelt väga palju õppinud. Piretilt ma olen õppinud kunsti ja eriti just graafikat hoopis teistmoodi vaatama, kui ma seda varem tegin. Mihkli kaudu olen ma tutvunud sellise muusikaga, mida minu eakaaslased tihti põlastavad, kui üldse midagi kuulanud on. Reinult olen ma väga palju Jaapani ja üldse Aasia kohta teada saanud. Rein: Johnny Rotteni kontserdil oled käinud... Aino: Just – ja kusjuures oli täitsa huvitav! Jaanipäev ja suvi Aino: Lapsepõlvest mäletan mõningaid väga vihmaseid ja sääserohkeid jaanitulesid. Aga sellel ajal, kui Rein veel tilluke oli, suvitasime me Kloogal. Meie lähedal oli sõprade suvila, kuhu kogunes palju inimesi, ja seal olid väga toredad jaaniööd. Sel jaaniõhtul oli niiviisi, et mu tütar tuleb oma väiksema lapsega minu juurde ja ma teen pitsat. Tema suurem laps sõidab isaga maale. Rein: Mul tuleb üle pika aja üks väga tore suvi, sest nüüd on mu viis aastat hariduse uuendamist ja parandamist (rektoritööd – Toim.) läbi ja ma võin teha, mida ma tahan, ning ma tahan lugeda ja kirjutada raamatuid. Kavatsengi sellel suvel seda intensiivselt teha. Aga jaanipäeva veetsin ma lennukis, lennates Veneetsiast Eesti poole. Vaata rohkesti lisapilte www.ekspresspro.ee õnne valem 27 Jaanipäev ja Pavlovi koerad Joomine on kollektiivne käitumishäire, mis seotud pigem grupipsühholoogia kui rahvatraditsioonidega. ÕNNE VALEM ... on rubriik, kus psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda annab nõu. Tiina Jõgeda [email protected] J aanipäeva kaotused elavjõus on kokku loetud. Polnudki kõige hullem aasta: mõnikümmend kaklust, sadakond roolijoodikut, mõned plekimõlkimised ja metsatulekahjud, peaõmblused ja kipslahased... Tore võidupüha oli, peaaegu kõik jäid ellu. Alkohol on meie Landeswehr ja Läti kütid ja nüüd oleme võidukalt argipäevas tagasi nagu kunagi Võnnu alt. Jaanipäeva-tapluseks valmistuti põhjalikult. Päästeametnikud on tänapäeva Laidonerid, nemad jagavad taktikalisi korraldusi: rohukott olgu maakodus käepärast, kaevikud lõkkeasemete ümber kaevatud ning selge grupijuht, kes pilditud kamraadid lahinguväljalt koju veab, valitud. Jätke meelde aadress, kuhu lähete, siis on hiljem lihtne kiirabile teed juhatada, õpetas kiirabiarst Raul Adlas. Raadio tuututas iga poole tunni tagant: varuge haavaplaastreid ja sidemeid, külmakotte, Vietnami salvi, mentoolpiiritust. Jaanipäev ja umbjoove on lahutamatud nagu eesti muld ja eesti süda, isegi imelik on kirjutada nii triviaalsest asjast nagu eestlane ja alkohol. Sama hästi võiks kirjutada, miks eestlane hingab, sööb või magab. Jutt pole õnnetutest alkoholisõltlastest, kelle karjäär ja seltskonnatähe-imago upuvad džinn-toonikusse, vaid lihtsatest inimestest, kes lihtsalt tõstavad klaasi, sest nii lihtsalt on kombeks. Joomine on kollektiivne käitumishäire. Seotud pigem grupipsühholoogia kui rahvatraditsioonidega. Kultuur ja harjumused kirjutavad käitumisnormid ette ja meie elame juhtumisi veinitamis-kultuuris. Enamik ametlikke vastuvõtte ja esitlusi, pulmadest-matustest rääkimata, toimub kuskil joogikohas. Ikkagi – miks teatud inimesed ja kohad käivitavad meis “Pavlovi koera” refleksi, sidudes olukorra automaatselt alkoholiga? Jaanipäev on eestlaste suur “Pavlovi lambike”. Grupil on isiksusele suur mõju. Vähesed meist suudavad jääda iseendaks, kui grupp dikteerib muud: mis mõttes sa ei joo? Grupipsühholoogia ütleb, et grupis inimese vastutustunne väheneb, ta konformeerub. Mugavam on teha seda, mida teised sinult eeldavad, kui jääda isepäiseks. Psühholoogid tegid kunagi mannapudru-katse: kausi ühte serva raputati soola, teise suhkrut. Kui ikka kolm mekkijat väitsid, et nende puder on magus, siis neljas ei julgenud kinnitada, et tema puder on soolane. Alkoholi tarvitamine on valdavalt sotsiaalne tegevus. Kaasjoojate olemasolu on oluline, sest tunneme end mugavamalt selts- konnas, kes käitub meiega sarnaselt. Inimesed mõjutavad teisi jooma sellepärast, et nende endi joomisharjumused silma ei hakkaks. Alateadlikult valime sõbrad, kes samuti joovad, sest siis ei paista selle foonil oma halvad harjumused välja. Aega on ka vähe. Oleme nii hõivatud, et kui leitakse aeg kokku saada, siis aitab alkohol kiiremini barjääre maha saada. Joomine aitab sotsiaalset ärevust alla suruda, et tunda end seltskonnas mugavamalt, vabamalt, et oleks huvitavam. Joomine ei tee vähem häbelikuks, kuid aitab hetkeks sisemist ebakindlust varjata. Elame väga stressirohket elu. Klaasike õhtust lõõgastusveini tundub parem stressirohi kui peavalutablett. Algul jood selleks, et stressi leevenda, tüdimuse ja masenduse “raviks”, siis hakkab teadvus neid kahte ühendama, nii et pikapeale otsid alkoholist abi iga kord, kui niiviisi tunned – ja taas on süttinud üks Pavlovi lambike. Drinkijate-veinitajate ühine omadus on kõrgendatud enesekriitika. Sisemine kriitik ütleb, et me pole küllalt head. Paljud arvavad, et nad on kainena igavamad inimesed. Nõnda siis tuleb oma sisemine kriitik täis joota – siis alles saab pidu pidama hakata. Mis sest, et järgmisel päeval on tema hääl topelt vali. Alkohol on pingega toimetuleku vahendiks ka madala enesehinnanguga inimeste jaoks... Ühesõnaga, põhjendustest puudust ei tule. 28 areen K Peeter Helme Kas Eesti peaks boikottima Sotši olümpiat? ohe alustuseks olgu ära öeldud: tahtlik segamine – ootab meid 2014. aastal ei, ma ei väida, et peaks. Küll aga ka Sotšis. Täpselt nagu Hiina Rahvavabariileian ma, et seda ei saa täielikult gi puhul, on siingi tegu riigiga, kes ei ausvälistada. ta inimõigusi ning kelle poliitika nii oma Sport ja poliitika on alati omavahel ti- rahva kui lähemate naabrite suhtes on igas hedalt seotud olnud – väitku sportlased ise mõttes küsitav. seejuures mida tahavad. Sport ja poliitika Kuid julgen väita, et erinevalt Hiina RVst on omavahel seotud juba ainuüksi seetõt- on Eesti seisukohalt vaadatuna Venemaa tu, et spordi- ja riiklikud institutsioonid ki- omamoodi erijuhtum. Miks? Esiteks on ta puvad olema omavahel läbi põimunud. Aga meie naaber. Meie suur, väga suur naaber. nende seosed on ka olemas täiesti ideoloo- Seejuures veel naaber, kes on korduvalt väljendanud oma ebasõbralikgilisel tasandil. Alates pake kavatsusi Eesti Vabariirun de Coubertini valgusgi suhtes. Lisaks on see riik tuslik-liberaalsest moodPidades mängud koduks paljudele eestlassate olümpiamängude just Sotšis, tele, aga veel rohkematele elustamisest, üle 1936. kuulutab Moskva eestlaste sugulasrahvusteaasta jõhkralt parteipole: Vene Föderatsioonis elab liitiliste Berliini mänguoma võimu Põhjahinnanguliselt 2,7 miljonit de kuni külma sõja aegse Kaukaasia üle. soomeugrilast. terava vastasseisuni, mis Ei meie rahvuskaaslasavaldus kõige selgemalt te ega hõimuvendade suh1980. a Moskva ja 1984. a Los Angelese mängudes, on olümpiavõistlu- tes pole Venemaa poliitika eeskujulik. Vastused alati olnud mitte ainult inimeste, vaid ka pidi: soome-ugri keeli ja kultuuri rõhutakse riikide ja ideoloogiate tallermaaks. Sest mis seal teadlikult ja süstemaatiliselt, nende rahpeaks ühe või teise süsteemi edukust pare- vuste eestkõnelejaid ning poliitilisi ja kulmini tõestama kui tema inimeste edukus? tuuriaktiviste kiusatakse taga, soomeugrilasSee on ju nii inimlik… Ning kogeme seda pi- te kontakte piiritaguste hõimukaaslastega devalt Eestiski, olles uhked oma sportlaste raskendatakse teadlikult. Ja see ei puuduta saavutuste üle (eriti kui neil õnnestub lüüa mitte ainult soomeugrilasi. Tervelt iga viies meist võimsamaid riike, ning kõikide võitu- Venemaa elanik pole venelane ning säärade võit, tõeline kroonijuveel on muidugi üle- ne rahvuslik diskrimineerimine puudutab olek kalli idanaabri kehakultuurlastest) ning tundes lausa rahvuslikku alandust, kui asjad lähevad nirult (Veerpalu, eks ole). Väita, et sellel kõigel pole poliitikaga midagi pistmist, oleks naiivne. Ikka tahame ju tunda uhkust nii oma rahva üle kui ka riigi üle, mis suudab luua tingimusi teiste maade sportlastest edukamate sünniks. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 FOTO A FP/SCA NPIX K õige suurema tähelepanu all ongi seetõttu olümpiamängud, kus omavahel katsutakse rammu kõige kõrgemal tasemel, kogu maailma pilkude all. Ning sama puudutab nende korraldamist: riik, kellele see au osaks saab, näeb selles kohustust ja võimalust välja panna kõik, mis tal välja panna on. Ja rohkemgi veel, nagu teame 1952. aasta Helsingi olümpiamängude näite varal, kus sõjahaavu lakkuv Soome tegi pingutuse, mida temast keegi poleks suutnud oodata. Või näide teisest äärmusest: viimased Pekingi mängud, mis oli üks tõeline orientaalne pakazuuha. Teame juba ettevalmistustöödest, et samasugune etendus – reaalse ja ebareaalse neid kõiki. See tähendab, et võib täiesti tõsiselt küsida: kuidas pidada puhta südametunnistusega ühist spordipidu riigis, mis diskrimineerib oma kodanikke? Ja nagu sellest oleks veel vähe, kannatavad praeguse valitsuse poliitika all ka põhirahvuse esindajad. Olgu Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedev mis nad on – Amnesty International kuulutas mehed meelsusvangideks. Ehk siis tunnistas, et Venemaa on riik, kus inimesi vangistatakse nende veendumuste pärast – nagu Nõukogude ajal. Paneb mõtlema, kas pole? L ausa üleliigne on veel mainida, et pidades mängud just Sotšis, kuulutab Moskva oma võimu Põhja-Kaukaasia üle ja hõõrub vabale maailmale nina alla 2007. aasta Augustisõja tulemusi: Sotšist kiviviske kaugusel oleva Abhaasia separaatriigi kinnistumist maailmakaardil ning sealt edasi ida poole minnes, KeskKaukasuses loodud Lõuna-Osseetia “vabariigi” olemasolu. Täpselt samadel põhjustel keeldusid USA ja tema arvukad liitlased osalemast 1980. aasta Moskva olümpiamängudel: NSVL oli tunginud Afganistani, korraldas justkui irvitamiseks olümpiaregati okupeeritud Tallinnas ega teinud väljagi inimõigusorganisatsioonide protestist tollal arvukate meelsusvangide suhtes. Kõigele sellele vaatamata ei väida ma siiski, et Eesti on see riik, kes peaks osutama esimesena näpuga ja keelduma Sotši mängudel osalemast.Tunnistagem: protestina oleks see võimas ja väga märgatav. Samas on selge, et riikidevahelistes suhetes ei ole mõistlik käituda nii kompromissitult, et taganemine poleks enam võimalik. Kuid ma arvan, et minemata jätmise võimalust peaks vähemalt arutama, sel teemal peaks tekkima debatt.Ja see debatt peaks andma vastuse reale küsimustele. Mis hetkest muutub pragmaatiline läbikäimine ja positiivne hõlvamine lipitsevaks koogutamiseks? Mis hetkest alates tähendab koostöö heakskiitu käitumisele, mida oleme vähemasti sõnades seni tauninud? Mis hetkest alates oleme eelneva tulemusel niivõrd käsist-jalust seotud, et me ei saagi enam toetada muutust soovivaid jõude Venemaal, oma hõimuvendadest rääkimata? Just need on küsimused,millele tuleb vastus anda, ja nendest vastustest koorub välja, kas Venemaal toimuvatel olümpiamängudel osalemine on ebaeetiline või mitte. FOTO LAURI KULPSOO areen Ükski inimene ei ole kohe valmis, teab Tartu Uue Teatri särav näitlejanna, kes räägib Margit Tõnsonile kodust, kodulinnast ja koduteatrist. V iimati nägin ma Katrin Pärna (34) teatriauhindade galaõhtu teleülekandes publiku hulgas liigutusest pisaraid pühkimas, kui Ita Everile terve Draamateatri saal püsti seistes austust avaldas. Esimest korda nägin ma teda sealsamas Draamateatri saalis, rohkem kui kümme aastat tagasi, ilmselt ühe lavakooli lõputöö etendusel, mille pealkirja ma ei suuda enam meenutada, aga mille vaheajal Katrin laulis. Laulis nii, et jäi meelde. Erilise, sügava häälega ja tundega. Ja laulab ta siiamaani. Hetkel küll peamiselt õhtuti, lapsele. Oled teinud minu subjektiivse arvamuse järgi viimaste aastate jooksul näitlejana meeletu arengu. Objektiivselt kinnitab seda ka parima naispeaosa nominatsioon teatri aastaauhindadel. Kuidas sa ise hindad – kas see muutus võib olla osalt seotud ka emaks saamisega? Ma ei näe viimaste aastate meeletut arengut, ma näen täiesti normaalset kasvamist. Ja ma loodan, et see kestab edasi. Ma olen nüüdseks järjest teatris olnud üle kümne aasta. Selle aja jooksul jõuab päris palju. Jõuab hea õnne korral ka päris palju areneda. 30 Katrin Pärna metamorfoosid 30 areen 29 Mul on vedanud,mul on olnud huvitavat ja harivat tööd, nii Vanemuises veedetud aastate jooksul kui ka hiljem mujal, eri projektides, ja nüüd Tartu Uues Teatris. Ja ilmselt olen ma siis kõige selle käigus nii palju suutnud kasvada, et praegu on põhjust siin sellest rääkida. Ükski inimene ei ole kohe valmis. Arstiks õpitakse juba ainult koolis kui mitu aastat? Samamoodi on näitlejatega – äsja koolist tulnud näitlejad on väga andekad, ägedad, võimsa potentsiaaliga, veenvad oma kohalolekus; aga need, kes mind puudutavad, need on kõik sellised, kellesse on 10, 20, 30 aastat kogunenud elu ja maailmu. Päris näitlejaks saab alles siis. Loomulikult kõik on kõigega seotud. Ei ole ju võimalik, et keegi saab emaks ja siis seetõttu saab heaks näitlejaks, aga lapsevanemaks saamine peaks inimesele päris mitu tahku juurde andma, mis tulevad kindlasti kasuks. Lapsed õpetavad meid, mitte vastupidi, minu laps õpetab mulle sajaprotsendilist kohalolekut, see aga on iga loomingulise tegevuse põhialus. Samuti arvan ma, et loovus ja looming tahavad nagu ka kõik muu pidevat mõõdukat treeningut. Jällegi pean ma olema oma lapsele tänulik, sest ta õpetab mulle loovust iga päev, ta nõuab mult pidevat kohanemist, pidevat uuenemist, lõpmatus koguses uusi laule, lugusid ja mänge. Ma arvan ka, et lapse saamine on andnud mulle töö suhtes ka vajaliku kerguse, sest kuskil on palju pingelisem sektor – kodus on vastutus, tööl saab niisama trallitada, katsetada... lõppeks see on ju ikkagi mäng... See kipub teatris ununema. Ennast ei tohi liiga tõsiselt võtta, siis kaob siht ära. Mis sind Tartu Uue Teatri tegemistes lummab ja kaasa mõtlema paneb? Kui sellest rääkida seoses emaks saamisega, siis: vaevalt õnnestuks üheski teises teatris nii rahulikult lapsega kodus olla või nii mõnusalt lapse kõrvalt tööd teha. Ma sain olla lapsega kodus üheksa-kümme kuud, õnneks mul oli see võimalus, ma olen selle üle väga tänulik... Siis hakkasid Teatris “Ird, K.” proovid, kogu see prooviperiood oli selline loomulik ja kerge. Ja arvestatav põhjus töölt puudumiseks või ära jooksmiseks on see, et ma pean lapse juurde minema,keegi ei mõtle selle juures, et ise tead, sinu karjäär... Uue Teatri ülesehitus on kuidagi iseenesest selline... inimlik. Kõigil on väiksed lapsed ja keegi ei arva, et küll need lapsed saavad kuidagi ise, meie teeme siin oma suurt kunsti. Elu põhiväärtused on just nagu paigas. Elu ise ongi ju see suur kunst. Läksin nagu suuresõnaliseks või? Ja veel. Ma arvan, et mulle meeldib see sõna “uus”, mis ei kanna antud kontekstis sedapuhku endas mitte seda, et me hakkame millelegi vastu, või teeme ilmtingimata teisiti, või Katrin Pärn Sündinud 20. mail 1977 Tallinnas. Lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli aastal 2000. Kursusekaaslased Kersti Heinloo, Maarja Jakobson, Andres Mähar, Margus Prangel, Piret Simson, Tambet Tuisk, Eva Püssa jt. 2000–2008 töötas teatris Vanemuine. Edasi vabakutseline, praegu Tartu Uue Teatri näitleja. Elanud ja õppinud Ameerika Ühendriikides, Uus-Meremaal, Berliinis. Aastal 2008 kaitses magistrikraadi. Oli tänavu nomineeritud parima naispeaosatäitja auhinnale Kaidu, E., Raivo, O., Memme (pildil), Koristaja rollide eest lavastuses “Ird, K.”. Ema näitleja ja teoloog Malle Pärn, isa Eino Baskin. katsume valitsevat süsteemi pöörata, vaid see uus tähendab, et me ei tea täpselt, mismoodi asju tehakse, meil ei ole väljakujunenud viise või mingit šablooni, kuidas peab teatrit tegema: et teatrit tehakse niimoodi ja nii ei tehta. Sa ei saa peatada hetke, sa pead olema lihtsalt valmis järgmisega uuesti kohakuti seisma. Nn lõunaosariikides tegutsedes määrad ennast mõnes mõttes nagu suurelt lavalt kõrvale. Kuidas sa ise sellesse “provintsistumise” juttu suhtud, ning juhul, kui see ähvardama kipub, kuidas sa provintsistumisest välja murrad? Millist suurt lava sa silmas pead? Kui nüüd linnahall läheb lammutamisele, siis on ju Vanemuise lava kõige suurem... Mul ei ole siiani tekkinud suurelt lavalt kõrval olemise tunnet. Mul on olnud vabakutselisena luksus teha seda, mis mulle meeldib, ja olla koos inimestega, kellega ma tahan. Milline olukord saaks sellest veel parem olla? Üldiselt ma arvan, et provintsistumine on olemuslikult midagi muud kui vahe Tallinna ja Tartu vahel. Minu jaoks Eesti on Eesti ja Eesti linnad EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 on väikesed ja mentaliteet on väike – vaadake poliitikat, majandust – käsutäitmise soov on nii suur, et see ajab absurdseid asju tegema. See on minu jaoks provintsistumine – kui inimene ei tea, kes ta on, ja püüab kogu aeg teistele meele järele olla, mõtleb ainult, mida see või teine minust nüüd arvab või kirjutab. Kui peaks ennast pidevalt tõestama ja selle käigus ei olekski enam aega tegeleda sellega, millega tahaks või mis teeks seest soojaks... Ma ei taha ennast pidevalt tõestada, ma tahan selle energia suunata mujale – lapsele, perele, või algallikate otsimisele. Kui nüüd rääkida geograafiliselt, siis maailma mastaabis on iga linn Eestis ühtmoodi provints. Pärast seda, kui ma olin pool aastat Berliinis õppinud, tundus mulle Tallinn trööstitu, inimtühi väikelinn, aga Tartu ei degradeerunud, sest ta võistleb teises liigas, tal ei ole nii palju preten- TEATRIVAHETUS TÕI UUE HINGAMISE: Katrin Pärn kiidab koduteatri õhkkonda – kõigil on väiksed lapsed ja keegi ei mõtle, et küll need lapsed saavad kuidagi ise, meie teeme siin oma suurt kunsti. Elu ise ongi ju see suur kunst. See on minu jaoks provintsistumine – kui inimene ei tea, kes ta on, ja püüab kogu aeg teistele meele järele olla, mõtleb ainult, mida see või teine minust nüüd arvab või kirjutab. siooni. Tartu oli ikka roheline, kompaktne ja soe. Ja minu arvates on Tartus suurem võimalus teha seda mida tahad või olla see, kes oled. Nii et kui see on provintsistumine, siis ma meeleldi osalen selles projektis. Milline on sinu suhe lavastajatega? Kes on olnud seni kõige toetavam-arendavam-julgustavam? Minu suhe lavastajatega on olnud peamiselt näitleja ja lavastaja suhe. (Naerab.) Tegelikult on iga lavastaja olnud arendav, samuti nagu iga roll või raamat või vestlus teise inimesega. Suhteid ja suhtumisi rolli, prooviperioodi või muidu maailma olemusse on olnud erinevaid. Ma olen üsna impulsiivne ja emotsionaalne inimene, ma kipun selle käigus olema ka konfliktne kui vaja ja mul on olnud ka päris teravaid hetki lavastajatega.Aga see on olnud kõik kokku minu kool ja minu residentuur, ma olen saanud muu hulgas ka enda kohta palju teada ja võtnud nii mõnestki asjast õppust. Noh ja siis mõnest muidugi ei ole ka. Ma usun sellesse, et inimesed vanemaks saades saavad ka pisut targemaks ja loodan vaikselt, äkki ka areen 31 Õnnelikuks teeks mind see, kui ma saaksin aru, et ma olen elanud pika ja huvitava elu ja olnud sellega kohakuti, ning rahul oleksin ma võimaluse üle edasi sõita... Karjäär on rohkem selline Tallinna sõna, siinkohal eelistan jääda provintslikuks. Kas on mõni ajastu, kuhu sa oleksid tahtnud meelsamini sündida? Kunagi ma mõtlesin, et tahaks elada mingil teisel ajal, mulle tundus, et kunsti- ja kultuurielu on olnud muul ajal huvitavam, minupärasem... Ma vaatasin peeglisse ja tundus, et ma võiksin elada kuskil kolmekümnendatel – mul pole nagu tänapäevane välimus või tänapäevased väärtushinnangud... Aga praegu enam mitte, praegu on vastus ei, sest ma arvan, et kõik ajad on ühesugused. Ma vaatan huviga, mis toimub minu ümber täpselt sellel ajastul, kuhu ma olen sündinud. Mida sa Eesti teatritraditsioonide juures kõige enam hindad? Mis siinses teatripildis häirib? Üldiselt Eestis tehakse head teatrit. Ma olen palju teatrit näinud välismaal ja ausalt öelda, ma ei tea, mis see on, mis mulle Eesti teatris meeldib. Äkki see on see eestlase boreaalne taust, mis sunnib kriitiliselt lähenema. Või hoopis mingi teatud emotsionaalne allasurutus, mis annab sügavuse, mis puudutab. Häiribki võib-olla liigne pealinnakesksus paljudes küsimustes, teatud konformistlikkus,väljakujunenud või täpsemalt – kujundatud maitse pidev õigustamine... FOTOD ANDRES KEIL mina. Ma olen muutunud palju pehmemaks ja mahedamaks ja minu viimaste aastate suhted lavastajatega on olnud konfliktivabad ja usalduslikud. Halb on nimepidi eraldi kedagi välja tuua... No kaks – Ivar muidugi (Põllu). Ivar on väga tark ja tundlik, ta suudab luua sellise pehme ja voolava õhkkonna, kus kõik hakkab kuidagi iseenesest sündima, ma ei tea, kuidas ta seda teeb. Kui peaks ühe veel nimetama, siis tahaks alati jälle koostööd teha Ingomariga (Vihmariga), kelles on mingi sarnane voolavus ja pehmus. No vot, nüüd tahakski juba veel terve hulga üles lugeda, aga ma püüan kiusatusele vastu panna. Aga ma olen kõikidele lavastajatele, kellega ma olen kohtunud ja kellega ma veel kohtun, väga tänulik. Kaks, kellega ma ei ole kunagi tööd teinud, aga väga tahaks, on Smeds ja Pepeljajev. Miks me sind veel filmirollides eriti näinud pole? On sellel mingi põhjus? Ülim enesekriitika? Televisiooniga samamoodi? On sul mingi eelarvamus televisiooni suhtes? Vat ei tea. Ma tegelikult hea meelega mängiksin mõnes heas filmis. Ma olen olnud paaris lühifilmis ja see on ühtaegu väga äge ja hirmutav ka. Mind natuke pelutab see filmi lõplikkus. Teatris on iga etendus uus, ma saan ise timmida, parandada, kui ma millegagi rahul pole, siis ma saan igal õhtul midagi teisiti teha. Mul on purki pandud, kivisse raiutud olukordade ees alati natuke kõhe... Ja pisut kohutab mind ka võimalus ise näha seda, mis ma teinud olen ja mida ma siis enam muuta ei saa. Aga mis televisiooni puutub, siis täitsa tavalise eesti näitlejana olen seriaalides ikka mänginud. Ennast ei tohi liiga tõsiselt võtta, siis kaob siht ära. Berliini!-nimelist taaskasutuspoodi, siis jääb mind kummitama mõte, et kas see pole mingisugune moodsate naiste alateadlik soov mitte “täiskasvanuks” saada? Säilitada rõõm ja teha asju, mida tingimata ei pea tegema, vaid tahad teha? Mida sa sel juhul täiskasvanu all silmas pead? Lapse kontseptsiooni kohaselt on ju just täiskasvanu see, kes saab teha seda mida tahab, samal ajal kui laps peab tegema seda, mis vanemad käsivad:) Ma ei arva,et täiskasvanuks olemine välistab rõõmu ja meeldivate asjadega tegelemise. Igas vanuses ja igasuguse sotsiaalse staatuse juures on täiesti lubatud tegeleda hobide ja kõrvaltegevustega. Pealegi, kui nüüd Berliinist! rääkida, siis kuna see on olnud puhtalt heategevuslik projekt, siis on see ometi väga täiskasvanulik ilming. Me oleme kogunud inimestelt kokku kappi seisma jäänud ja üleliigseid riideid ja nende eest saadud tulu annetanud eri otstarveteks edasi. Oleme oma tegevusega toetanud Tartu Maarja kooli,Tartu Uut Teatrit, Genialistide klubi, rohelist mõtteviisi ja armastuse võimalikkust. Mis saaks olla veel täiskasvanulikum? Loed muu hulgas ka budistlikku kirjandust. Mida täpsemalt budismi kui mõttevoolu juures hindad? Rahu. Kas teatridünastiasse sündinuna on elukutsevaliku tegemine olnud kuidagi komplitseeritum? Või vastupidi, lihtsam? Ei tea, et oleks vahet. Ei olnud. Ma olen lapsena olnud palju teatris, pole olnud kuulsate inimeste fetišit, ei ole kultust ega kompleksi; kui näen maailma mastaabis suuri staare, mul ei teki kiusatust autogrammi küsida. Mis puudutab elukutsevalikut, siis mina ei tahtnud näitlejaks saada. Ma kujutasin ette, et mul on mitu kõrgharidust ja kraadi eri aladel,et ma olen tohutu teadlane ja nii.Aga ma ei tahtnud minna Tartusse ülikooli, sest nagu korralikule tallinlasele kohane, Kui sa kujutad ennast nüüd ette, tundus see linn mulle väga pelutav. no nii 80aastasena, istumas veAga siis me tegime oma diplomietenrandal ja vaatamas tagasi oma dusi Tartus ja armusime Tartusse peakarjäärile, milline see võiks olla, aegu terve kursusega. Ja kui siis tehti et sa oleksid rahul ja õnnelik? pakkumine Vanemuisesse tulla, tunEsiteks, ma loodan, et kui ma olen 80 dus mulle, et muidugi, see ongi ainus ja vaatan tagasi, siis ma ei vaata ta- koht, kus töötada, kus elada. Ma pole gasi oma karjäärile. Ma loodan, et ma seda valikut kunagi kahetsenud, ka olen 80aastaselt tark naine ja kui ma sel päeval, kui ma Vanemuises lahvaatan tagasi, siis ma vaatan tagasi kumisavalduse andsin. Kõik oli vaheoma elule. Ja siis on hea, kui seal on peal nii palju muutunud, oli vaja edaolnud armastust, kirge, ja loomingut. si minna, uusi väljakutseid. Tööd, rokenrolli, süvitsiminekut, südamlikkust ja hullumeelsust läbi- Kui ma loen uudiseid sellest, et segamini, ja muidugi vaimustust ja Viimsis prouad korraldavad ökotunnustust ka. Ja siis midagi veel. moe-show’d ja Tartus peate teie EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 TOIDUBLOGI MEDITATSIOON Marko Mägi On rabas käidud rokkimas Kirjanik ja telenägu – seostatav praegu eelkõige “OPi” saatega, aga paljudes südametes kindlasti ka kunagise “Pöffihundi” juhina – Jim Ashilevi (26) on varem kirjutanud näidendeid, kuid jõudis nüüd esimese romaanini. “Ma olen elus olemise tunne” on paks, sinine ja mahub teile taskusse. V õib öelda, et Rabarock sai läbi poolteist nädalat tagasi. Samas võib aga öelda, et Rabarock sai läbi kuus aastat tagasi – esimene festival toimus Järvakandis aastal 2005. Oleneb, millisest aastast me parasjagu räägime. Samas võib jällegi öelda, et Rabarock kestab edasi – lootusega, et järgmisel või ülejärgmisel aastal tehakse jälle. Suhteline. Suuremat sorti järjepidevad üritused kipuvad sulama ühtseks suurejooneliseks tervikuks, nii et konkreetne ajahetk polegi siin vast kõige tähtsam. Kuid ehk võiks siiski meenutada ja üritada välja tuua mõningaid erisusi aastate lõikes. Esimesel aastal ööbisime neljakesi kaheinimesetelgis. Öö läbi sadas paduvihma ja telgi sisemus meenutas peatselt spaad. Kuid ei see nukraks teind me rõemsat meelt. Enne ärasõitu otsustasime märja telgi laagriplatsile maha jätta, et ehk kellelgi võib tulevikus vaja minna. Istusime kõik stardivalmilt autos, kui raamatupidaja Ain otsustas igaks juhuks minna kontrollima, et ega telki juhuslikult mingeid vajalikke asju maha ei jäänud. Tagasi tulles ta teatas, et midagi muud erilist polnud, ainult kellegi pass oli telgis hulpinud. Nojah, see oli minu pass. Ma tavaliselt ei kanna passi kaasas, aga seekord olin ta mingitel se- Muusika Ewert and the Two Dragonsi “Good Man Down”. See album kogub iga kuulamisega kaalu ja tuumakust. Minu viimase kuu soundtrack. Kurb, aga elujõuline. Mehed on muusikas sees. Luuletus Mehis Heinsaare luulekogus “Sügaval elu hämaras” on peidus üks luuletus, mis algab sõnadega “ARMASTUS – siis kui ta on meid tapnud”. See luuletus haarab mind õlgadest ja tõmbab ühte väga külma ja selgesse allikasse. Kui välja tulen ja kaldal põlvi kallistades lõdisen, tõuseb tuul, mis algul jäätab ning muutub siis tasapisi lõpmatult soojaks. Intellektuaalsus vabas õhus Arne Merilai maakodus Liinakurul toimusid jälle Tartu ülikooli kirjandustudengite kevadpäevad. Mina viibisin seal külalisena ja esimest korda. Suurte vahtrapuude all teoretiseeriti ja ehitati vastastikku mõttemalle. Üks tüdruk luges vahtrapuu otsas raamatut. Tundsin ennast nagu loll praktik. Sain uutest mõtetest pilgeni täis. Sääsed Ma lihtsalt tapan neid kogu aeg. "Kõige tähtsam on, et asi sisuliselt toimiks. Ma võin oma vanaema vanade saabaste nimel vanduda, et võistlus on täiesti korrektne ja põhjalik." Möödunud nädalavahetusel Virtsus missimuuseumi toas Miss Estonia konkursi korraldanud Valeri Kirss. gastel asjaoludel ühes võtnud. Kaotan ära või ei kaota, mis see minu asi on. Siis mingil aastal ei viitsinud ma üldse mingi telgiga jändama hakata. Paduvihma ei sadanud aga ainult öösel, vaid juba päeval, kui bändid mängisid. Olin üleni läbimärg. Kuid ei see nukraks teind mu rõemsat meelt. Luuletaja Hasso soovitas mulle kas keep hankida, kuskile varju alla minna või midagi sooja juua.Vastasin, et eelistan ennast mõne sümpaatse inimese vastu kuivaks nühkida. “Nojah, siis peab see inimene sind tõsiselt armastama,” arutles luuletaja Hasso. Tema arutluses võib tõetera sees olla. Ühel aastal saabusime jällegi sellises õhtuhämaruses, et ei saanud ise ka päris täpselt aru, kuhu me hakkame telki püstitama. Silm ei seletanud. Pärast selgus, et olime platsi võtnud kraavipervele, kust äärepealt oleksime kolmekesi kaheinimesetelgis alla veerenud ja vette sulpsatanud. Kuid ei see nukraks teind me rõemsat meelt. Oma viga, et telgi kraavipervele püstitasime. Rabas peabki vett olema. Kui suutsin anda lugejale edasi põgusa pildi Järvakandi meeleolude erisustest aastate lõikes, on hästi. Kui ei suutnud, ei tee see samuti nukraks mu rõemsat meelt. Ühel Rabarockil alustas onu Bella oma kontserti: “Taas algab kõik, algab uuesti.” Ma loodan väga, et algab. Maria Minerva esimene päris-album ilmub juulis Juuli keskpaigaks ilmutab Los Angelese plaadifirma Not Not Fun (http:// www.notnotfun.com) hetkel Londonis resideeruva Maria Juure aka Maria Minerva esimese ametliku kauamängiva “Cabaret Cixous” nii vinüüli kui CD kujul. Plaadi on kujundanud värske EKA graafilise disaini bakalaureus Ronald Pihlapson. “Cabaret Cixous” on järg Maria Minerva veebruaris ilmunud kasse- tile “Tallinn at Dawn” ja 12tollisele “Noble Savage” – mõlemad release’id said vastukaja sellistes väljaannetes nagu NME,Uncut,Dazed & Confused, Vice Magazine,GQ,Altered Zones jne. Maria Minerva muusika on jõudnud nii BBC Radio 1 kui USA kultusraadiojaama WFMU eetrisse, Maria fänniks on end muuhulgas tituleerinud ka maailma üks juhtivaid muusikakriitikuid Simon Reynolds (The Guardian, New York Times). MÜÜGIEDETABELID, NÄDAL 25/2011 R2 Eesti plaadiedetabel EN NT 1. 1 11 Ewert And The Two Dragons – “Good Man Down” 2. 2 5 Lady Gaga – “Born This Way” 3. 3 4 Outloudz – “Wide Awake” 4. 4 3 Hedvig Hanson – “Tants kestab veel” 5. 5 6. TAAS 7 Getter Jaani – “Rockefeller Street” 26 Arvo Pärt – “Very Best Of” 7. 7 3 Mati Nuude – “Mati Nuude 70” 8. 9 5 Sade – “The Ultimate Collection” 9. 10 10. 6 13 Sunrise Avenue – “Out Of Style” 4 Vaiko Eplik – “V ehk Tants klavessiini ümber” EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Elioni videolaenutuse edetabel Rahva Raamatu raamatuedetabel 1. 1. Andres Eilart, Aavo Kokk – “Pintsliga tõmmatud Eesti” 2. Andrei Hvostov – “Sillamäe passioon” 4. “Söö, palveta, armasta” 3. Rhonda Byrne – “Vägi” 5. “Armastusest joobunud” 4. Heiki Raudla, Ringa Raudla – “Kuldsed lood” 5. Ülo Mattheus – “Vabanemine kuulmise läbi” 6. Nadežda Kaarma – “Nadja koogid” 7. Raul Vaiksoo – “Aja lugu I” 8. Mai-Agate Väljataga – “Sinu igavene elu” Kristiina Ehin – “Viimane monogaamlane” “Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta” 2. “Võtjad” 3. “Õigeks ajaks” Videoplaneti müügi edetabel 1. “Tõeline visadus” 2. “Meie senine elu” 3. “Vahendajad” 4. “Rapuntsel”/“Tangled” 9. “127 tundi” 10. Tarmo Jõeveer – “Minu Haiti” 5. FOTO JOONATAN ALLANDI FOTOD HEIKO KRUUSI / LINNALEHT, VALLO KRUUSER, INGMAR MUUSIKUS, REPTOD 32 areen areen 33 KAKUKAAMERA Festivalid annavad välja kogumikplaadid Sümpaatsed minifestivalid Schilling (toimub 2. juulil Kilingi-Nõmmel) ja Eesti Pops 2011 (9. juuli Telliskivi loomelinnaku aladel) ilmutavad mõlemad muusikat sündmustel esinevate artistide muusikaga. Kusjuures enamasti on tegu seniavaldamata lugude kuulajateni lükkamisega. Schillingu kogumik “Schampler 2011”, mis ilmub koostöös Kohviraadioga, trükitakse väikeses koguses nii CD-le kui kassetile (!!!) ja on võileivahinnaga festivalipaigas ja -päeval müügis. Albumilt leiab kõigi esinejate lugusid – nii piiritagustelt (Oddfellows Casino, Design a Wave, If We, Starmetis) kui kodumaistelt (Laulan Sinule, Superliustik, Kreatiivmootor). Kaks Schillingu esinejat andsid just nüüd ka ise muusikat välja: Jaapani plaadifirma Afterhours andis uuesti ja täiendatult välja Pastaca kümne aasta taguse plaadi “Kõrvaklapid” ja Imandra Lake’il ilmub väikeplaat “Ülistuslaulud EP”. Eesti Pops-festivali albumike on saadaval aga tasuta – ja allalaetav aadressilt: http://eestipops.ee/popsiparaad-011 /. Uute ja varem ilmumata lugudega on esindatud Laika Virgin, Chalice, Röövel Ööbik, Imandra Lake, 3Pead ja Talamak. Jüri Aarma Rosie Alison HOBUSEST MOZARTINI MÕTE SINUST Hallile peale vaatamata tundub, et Jüri Aarma on suutnud säilitada rohkelt halle ajurakke ja seejuures vältida halle küsimusi. Vastused on ta aga oma paindliku sulega nii täpselt talletanud, nagu istuks vastaja siin samas ja räägiks otse leheveergudelt lugejale vastu. Võhikule ehk isegi tahumatuna tunduv mees näitab oma küsimustes välja erakordset mitmetahulisust. Tuleb tunnistada, et ta kirjutab kahetsusväärselt vähe, sest nagu ta on enda kohta kuulnud, on ta olemuselt hani – natuke lendab, natuke muneb, natuke kaagutab. Aga õigesti teebki, et end tühjaks ei kirjuta, sest sisimas on ta ikkagi vääriskala – kui koeb, siis kaaviari. Rosie Alisoni nii kriitikute kui lugejate seas hinnatud romaani tegevus rullub lahti 1939. aasta Inglismaal. Ajal, mil Hitler valmistub Poola vallutamiseks, evakueeritakse Londonist pommirünnakute hirmus tuhanded lapsed. Emast lahutatud 8aastane Anna Sands paigutatakse koos teiste lastega uhkesse Yorkshire’i mõisasse, mille omanikud, salapärane lastetu abielupaar, Thomas ja Elizabeth Ashton, on muutnud evakueeritute kooliks. Peagi näeb Anna asju, mis ei ole tema silmadele mõeldud ning satub seeläbi suhete sasipuntrasse, leides end kaasosalisena armastusloos, millel on ettearvamatud tagajärjed. “Mõte sinust” on mitmete lugupeetud kirjandusauhindade, sealhulgas 2010. aasta Orange’i kirjandusauhinna nominent. Heiki Raudla, Jüri Aarma toanaaber Maalehes Heinz Valk LUGU POISIST, KEDA KALLISTAS ILUS PASTORIPROUA Gino D’Acampo “Ühtlase ilusa käekirjaga, imepeene tindipliiatsiga on paksu nahkkaantega kladesse kirjutatud üks lugu. Koletust pommiraginast sõjaaegses Gattšinas; kodusest praeliha-lõhnast Virumaa rehetoas; kibedast puudusest sõjajärgses Tallinnas. See on läbielatud ajalugu, mille on oma lastelaste jaoks paeluvalt taaselustanud üks siitkandi säravamaid vanamehi – Heinz Valk.” Pitsa ja pasta ei tundu olevat just kõige tavalisem valik, kui tahate kaalust alla võtta või tervislikult toituda? Tegelikkuses aga pole mingit vajadust täita end kodujuustu ja porgandimahlaga: tõeline Itaalia-pärane toitumine äärmiselt tervislik. Selles raamatus on 100 retsepti, mille järgi valmistatud toidud on lihtsad ja täis maitseid, aga mille puhul teil ei ole tunnet, et loete kaloreid... ITAALIA DIEET Madis Jürgen, Eesti Ekspressi ajakirjanik Allan Vainola INVENTUUR Muusik Allan Vainola teeb raamatus „Inventuur“ oma elust ja ajastust omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt aastaisse 1980–2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas eredamad sähvatused, mis on ajaproovile vastu pidanud. Autor on köitvalt portreteerinud ka omaaegseid värvikaid tegelasi, kellest nii mõnegi saatus oli traagiline. Jälgi meie tegemisi ka facebookis: www.facebook.com/EE.raamat Toomas Lember SUSHI. RIISIST RULLINI Lisaks klassikalistele retseptidele leiate raamatust sushi’sid, mis on valmistatud just kohalikest Eesti toorainest. Peale retseptide leiab raamatust kõik vajaliku, mis puudutab sushi tegemist: missuguseid töövahendeid ja aineid vaja läheb ning kuidas valmistada eri sushiliike. Lisaks annab raamat ülevaate sushi-ajaloost, teadmisi sushi’st kui tervislikust ja täisväärtuslikust toidust, näpunäiteid etiketist. Jälgi meie tegemisi ka facebookis: www.facebook.com/EE.raamat EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 34 ühiskond Metamodernistlik naine – ikkagi inimene Tihti polegi oluline see, mis saab, vaid see, mida etendatakse. Näiteks küsimus: “Kas ma paistan tark?” Kui sellised asjad välja öelda, näeb ehk seda, mis on päriselt oluline, usub Kairi Prints. K FOTO KRIS MOOR irjutasin 2. juuni Areenis metamodernistlikest tendentsidest tänapäeva kultuuris. Uussiirus, pseudomodernism või postintellektuaal on toredad sõnad mängimiseks, aga sügavamal tasandil keerleb probleem tõsiseltvõetavuse ja naeruväärsuse ümber. Inimene kardab olla naeruväärne ja tahab olla tõsiseltvõetav, kuigi tegelikult pole tõsiseltvõetavus ju mingi väärtus, vastupidi naermisele. Ometi on naeruväärsuse mõiste omandanud negatiivse tähenduse, aga tõsiseltvõetavust hinnatakse olenemata selle sisulisest tühjusest. Kuna minu arvates on naise tõsiseltvõetavuse ümber ring palju enam koomale tõmmatud kui meeste puhul, siis räägin seekord naistest. Tänapäeva naine võib olla saavutanud meestega näiliselt võrdväärse seisuse, aga see ei tähenda,et naist tõsiselt võetaks.Naise saavutus võib olla mehega samaväärne, aga seda hinnatakse mehe tööga samaväärsetel alustel ainult juhul, kui naine on piisavalt vana, piisavalt inetu või vähemalt võimalikult väljapaistmatu. Parem, kui ta oleks seda kõike korraga. Kui naine serveerib oma tehtud tööd avara dekoltee, katmata säärte või lihtsalt sensuaalse naeratuse kastmes, hajub tähelepanu töölt kohe naise isiku eripärade juurde ja tõsiseltvõetavus on kui peoga pühitud. Mina enda tõsiseltvõetavuse puudumise tõttu ei põe: pigem on teadlik klišeedega spekuleerimine ning eksperimenteerimine huvitav ja naljakas. Ma isegi ei erutu enam patroniseeriva õlalepatsutuse peale, vaid mängin kaasa, itsitan pihku ja pööran olukorra enda kasuks. Üks mõjuvaimaid metamodernistliku naise sõnavõtte viimaste aastate jooksul on olnud Riina Maidre ja Maike Londi auteur-kontsertetendus “PostUganda” Von Krahli Teatris. Maidre sõnul tähendab lavastuse pealkiri empaatiajärgset aega: me tegeleme ainult iseendaga. See on emo võidukäik empaatia üle. Enda piinlikud ihad tuuakse varjamatusesse ja tuntakse endale avalikult kaasa. Varjamatu sisemise muige saatel. ÜKS OLULINE METAMODERNISTLIKU nai- se tunnus on see, et ta ei karda ennast naeruvääristada. Ta rõhutab just oma nõrkusi, mitte neid omadusi, mille puhul ta end kindlalt tunneb.See ei ole absoluutselt mingi USA uus mood: “Naine, julge olla abitu ja mehele alluda”, vaid julgus mitte mängida tõsiseltvõetavuse panusele. Sellistes seostes pole keelatud ka naeruvääristada meest ja meeste seas levinud klišeesid naiste kohta. Seda Maidre ja Lond “PostUgandas” ka teevad. Riina Maidre valib publiku hulgast välja mehe, kelle juurde ta armas- Mis meist saab? Ma mõtlen, kas kõik on korras ja kas lambid töötavad. – Ma mõtlen, et oleks isegi tore, kui mõni ei töötaks... – Kas sa ei karda? – Mida? – Et mis meist saab? – Ei karda. – Ma kardan loll olla. – Sellepärast alati noogutadki vestlustes kaasa? – Sellepärast jah. Tsitaat Maike Londi ja Riina Maidre lavastusest “King Kong ja teised pisiasjad” tust küsima läheb a la “Sa oled nii cool. Kas ma meeldin sulle? Sul on nii ägedad kingad. Kas sulle meeldivad mu rinnad?” See peaks näitama, kui jaburad on meeste kohta käivad klišeed – et kiidad meest ja siis hakkad talle meeldima. Muidugi on klišeedes alati omajagu tõde, aga just see meeletu trivialiseerimine on see, mille vastu metamodernistlik naine võidelda saab. Võttes sõjapidamiseks kasutusele just needsamad vahendid, mida on kasutatud naise tõsiseltvõetavuse kahandamiseks. Rõhutan, et ka naine on mul siin võetud vaid vahendiks oma sõnumi paremaks väljatoomiseks. Üldiselt usun, et metamodernismi inimene on olenemata oma soost, vanusest ja orientatsioonist vabam kui varem oma tõelisi tundeid väljendama ning nende võimalikku lihtsakoelisust julgelt demonstreerima. Rõhutatult pealiskaudne ja sil makirjalik käitumine võib olla vahend pealiskaudsuse ja silmakirjalikkuse kriitikaks. Enda naeruvääristamine näitab, mida tõsiseltvõetavad inimesed tegelikult tihtipeale teevad – kuidas nad teesklevad ja hämavad, endal siiras präänikunägu peas. ei seisne erinevates oskustes, vaid just selles, et ta võib samal ajal olla kõik, mis on võimalik. Kui inimene defineeritakse ühe tunnusjoone kaudu – pannakse pinnapealse vaatlusega paika tema tõsiseltvõetavuse aste, kas pole just see ülim pealiskaudsus ja kiireim tee idiootide ühiskonda? INIMESE SÜGAVAM MITMEKÜLGSUS Teooria praktikas Võtsime Kairi Printsiga sel talvel ette minimõõtmetes plakatiprojekti Müürilehe tarbeks. Mõte kasvas välja sügisesest jauramisest Draamafestivalil, kus püüdlikult Margus Kasterpalule selgitasime, kui suurepärased festivali kuraatorid me olla võiks. Oleme küll ilmselgelt noored naised ja meil puudub paljuski igasugune tõsiseltvõetavus, aga no kuulge, plakatitel oleks ikka ilusam vaadata kui Madis Kolki ja Priit Rauda. Vist. Kogu projekt algas laiemas plaanis siiski peamiselt eikuskilt ja kasvas ilma selge sihita edasi. Tahame kuraatoriks! Kui me ei paku piisavalt sisu, siis pakume vähemalt vormi. Palusime neli fotograafi/kunstnikku meist plakateid tegema, sinna kõrvale tekkis uitmõtte(tuse) ajel Facebooki valimiskampaania, kus rõhk oli promol ja sellel, keda peab valima, aga mitte see, kuhu ja miks valida. Kõik sisaldas ühtpidi muidugi reaktsioone nähtustele me ümber – poliitika ja valimised, teater ja teatrikriitika kui meie valdkond jne. Projekt oli pidev näiline kuhugi jõudmine, täis viiteid kõigele ja samas ei millelegi. 0-tähistajad. Mingitpidi viitas projekt isegi Ühtsele Eestile, millest erinevalt ei olnud meil ühtki suurt eesmärki. Ega auditooriumi. Õigupoolest ei olnud meil eriti ühtki eesmärki peale enese üle irvitamise. Näen iga päev, kuidas paljud kultuuriprojektid mässivad end keeruliste kontseptsioonide võrku. Sageli on näituste/lavastuste kaastekstid peaaegu dešifreerimatuseni diibid. Õigeid tõlgendusi neil teostel ei ole, aga valesid on palju. Vaataja on niimoodi treenitud vajadusel isegi prügikastist mööda visatud konist terve maailmaloomismüüdi välja lugema. Ka meie Kairiga oleme hästi treenitud. Praegusel hetkel suudame projektist välja lugeda ja teistele seletada lademetes tähendusi, mida me sinna kunagi pannud ei ole, ja kujutleda see täpselt nii suureks ja tähtsaks, kui me tahame. Oma projekti eesmärgi sõnastasime ka luulekeeles. Tegime ühe laulu (Sinu kriitikud “Meile meeldib”, vt YouTube’ist), selle sõnum on lihtne: Etenduskunstide plaakor suubub eleegilisse plagaalkadentsi, kus tühi tähistaja sukeldub tehislikku kanalit pidi uus-siirusesse. Eel-ekspressiivsuse tegeliku mõjuala ootamatu involutsioon postdramaatilises teatris raiub läbi ligamendi fatsiaalse esprii. Postmodernistliku teatri olematu mõnuprintsiip reflekteerib postinimese surmatungi ja dekonstrueerib meie küberkehad podernistliku polügaamia räsitud resultaadiks. Keiu Virro MOODSAD AJAD NÕUAVAD JULGUST: Tänapäeva naine võib olla saavutanud meestega näiliselt võrdväärse seisuse, aga see ei tähenda, et naist tõsiselt võetaks. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 loe 35 Andres Vanapa “Andres Vanapa tuleb tagasi” Koostanud Andres Ehin ja Enn Vetemaa. Varrak, 2011. 278 lk. On luuletajaid, kelle tähtsus on suur ja seletamatu, kes kuuluvad tosse kummalisse hämarsektorisse, et reakriitikud ei oska neist suurt miskit arvata. Samas on nad mõjutanud oma ajastu paremaid poeete ning jõudnud mõnegi tekstiga rahvasuhu, nõnda et autorit vahel ei teatagi. On mõned säärased säravad poeedid, kelle puhul väike kõrtsilaua taga treitud nali hakkab tööle hoopis teistmoodi, mängib justkui luule olemuse, ta piiridega. Säärane poeet on Vanapagan. Ühtpidi tõmbab ta justkui vaiba alt ära moodsalt luulelt, heidab ta üle nalja, astub kõrvale ja suskab sõbraliku sarkasmi või irooniaga. Samas on tal ka nukramat, siiramat sürrealismi ja filosoofilist luulet, mis puudutab inimolemise valusamaid hetki, surma ja kaduvikku. Nõnda võib Vanapagana poeesia peegeldu- Oriana Fallaci “Kiri sündimata jäänud lapsele” Tõlkinud Anne Kalling. Koolibri, 2011. 131 lk. Raamatut tuleb alustada algusest, ütles keegi, märgates, et ma seda lihtsat tõde eirama kipun. Oriana Fallaci (1929–2006) eestikeelses väljaandes on selline võimalus Kallis oled, isamaa! Kallis oled, isamaa! Linnukene oksa päält laseb tulla kaunist häält. Päiksesära, metsamüha, muld on iidne, muld on püha. Kallis oled, isamaa! Kallis oled, isamaa! Leib on kallis. Piim on ka. Kallis on kõik roppu moodi, mine ükskõik kuhu poodi. Kallis oled, isamaa! Raeka platsil inglismann, kümme euri õllekann. Muld on iidne, muld on püha, pappi muudkui pritsi üha. Kallis oled, isamaa! Wimberg da nii (:)kivisildniku rollimängus ning tahtlikus “kurjas” kui fs’i ausas valulikkuses. Ta on meie tänases luules kahe jalaga kohal, kas või selle kaudu, et kasvasime temaga. On mõned luuletajad, keda luuletajad ise paistavad olevat enam märganud ja lugenud. Vanapagan, Suumani Sass, Toomas Liiv, Kalev Kesküla manalameestest… Vanapagan oli ka teatraal elu püünel, dekadent sama palju kui avangardist, temalt pärineb kõige kaunim hüvastijätuviibe Ivan Orava hauamonumendi jalamiga asendatud Peldiku baarile, ta tekstis võib kohal olla korraga nii frivoolne huumor kui olemisekurbus. Ta ohkab: “Ma olen geenius. See ei lohuta.” (Lk 11) Aga: see-eest lohutab meid see, et ta meil olemas on. Nüüd siis priskema valimikuna. Vanapagan on tagasi, kuigi tõtt-öelda pole ta hetkekski päriselt ära olnud. Kuigi: eks veeda ta nüüd aega paremates Põrgupõhjades. Mul on tunne, et säält tuleb ikka veel luulet. Nüüd vilksatab see lihtsalt vahel kellegi teise värsside vahel. välistatud. Üht nüüdis-Euroopa väljapaistvaimat ajakirjanikku tutvustav saatesõna asub teose alguses, kuid hirm, et see raamatut varjutama hakkaks, haihtub, sest Fallaci pole suurepärane mitte ainult isiksusena. Tema “Kiri sündimata jäänud lapsele” puudutab igavikulisi teemasid, rääkides kannatusest, surmast, õnnest, meestest, õigusest sünnitada ja sünnitamata jätta. Vastutusest elu ees. Ta pühendab oma raamatu otseselt naistele ning see pühenduski on julgustükk, kuna tavaliselt püütakse vältida sellist kuulutust. Ei tohi ju ise end naiskirjanduseks liigitada… Kuid Oriana Fallaci ongi inimene, kellel puudus ettevaatlikkus- ja hirmugeen, ning targa inimese puhul on see omadus alati üllatav. Tema, last ootav naine, oli valmis vastama ka karjele “Miks sa mind ilmale tõid?” ning rääkima lapsele teda ees ootavast orjusest: “Need ilusad kingakesed, näiteks. Nad meeldivad mulle, aga sulle? Sa kisad ja karjud, kui ma need sulle jalga panen. Kuid ma teen seda ometi, ilmselt väites, et muidu on sul külm, ja vähehaaval sa harjud. Sa alistud taltunult, sa isegi tunned puudust, kui sul neid jalas pole. Ja sellest saab pikk orjuste kett, mille esimeseks lüliks olen alati mina…” Fallaci ise ei nõustunud selliste seadustega, olles esimene, kes ketserlikuks kuulutatud tõe poliitkorrektsusest Euroopas välja ütles. Ühes intervjuus meenutas ta, et kui ta 14aastaselt pommitamise ajal nuttis, oli isa talle kõrvakiilu andes öelnud: “Tüdruk ei nuta, ei tohi nutta.” Ja ta ei nutnudki enam. Seda mittenutmist kõlab ka käesolevas raamatus: “Mistahes ühiskonnas sa ka ei sünni, on alati keegi, kes puhastab teise vaipa… Pole olemas ühtegi korda, ühtegi ideoloogiat, mis suudaks muuta inimeste südameid, pühkida sealt pahatahtlikkuse. Ja kui keegi sulle ütleb – meie juures on teisiti, vasta talle: valetad.” Kontserdinädal R 1. VII kell 19 Matsalu mõis P 3. VII kell 19 Loona mõis, Saaremaa N 30. VI kell 20 RO Estonia Talveaed Eesti metsa lugu K 6. VII kell 20 Tartu Jaani kirik Grüünesse! Hümn armastusele Vanamuusikaansambel RONDELLUS Maria Staak (laul, rataslüüra) Johanna-Maria Jaama (fiidel) Anna-Liisa Eller (plokkflöödid, psalteerium, torupill, löökpillid) Robert Staak (lauto, löökpillid) Lille-, linnu- ja metsalaulud XIII–XVI sajandist Raivo Tafenau (akordion) Jürmo Eespere (klahvpillid) Liina Amor (löökriistad) Prantsuse ðansoon Kersti Lust, Enn Küng, Tõnu Tannberg ja Tõnis Türna (koostajad) “Ajalooarhiivi varasalvest” Eesti Ajalooarhiiv, 2011. 605 lk. Karl Ristikivi on ühes kirjas põhjendanud oma pöördumist Euroopa ajaloo poole asjaoluga, et Eesti ajaloost meenuvad talle ainult vakuraamatud ja talurahvaseadused. Eks seda kergemeelselt poetatud mõtet võib ka mõista, oli ju Eesti 19. sajandi lõpuni agraarmaa. Hoopis vastupidisel moel Ristikivile on aga seda eelarvamuslikku hoiakut ajaloo ebahuvitavuse suhtes aastakümnete vältel sugereerinud nõukogulik ajalookäsitlus, samuti huvitavate ning usaldusväärsete allikapublikatsioonide puudumine. Iseseisvusajal on olukord paranenud, erilise tähelepanuga on avaldatud poliitiliselt küdevaid ajalooetappe valgustavaid monograafiaid ja dokumendikogumikke. Kuid mahukamad teosed kipuvad end suurte narratiivide lõpu eksikujutelmaga hellitanud lugejaile kaugeks jäänädala ma. Ajalugu populaarses vormis käsitlemast pärsib kutselisi ajaloolasi aga raamat välismaiste siisikeste hindamise tõttu rahvusteadusi represseeriv teaduspoliitika, mistõttu kipubki jäme ots jääma soomlaste kätte. Eesti Ajalooarhiivi varasalvest koostatud teos mõjub vägeva rändrahnuna meie mälumaastikul. Koostajad Kersti Lust, Enn Küng, Tõnu Tannberg ja Tõnis Türna on teinud ära suure töö akadeemilise ajalooteaduse hingestamisel, kogumik on laitmatult toimetatud ja kommenteeritud ning huviga loetav, väärtust lisavad sõnaseletused, lisad ja illustratsioonid. Ligemale poolteistsada kommenteeritud teksti ja 70 koopiat katavad ajavahemiku 1630. aastaist kuni Eesti rahvusväeosade loomiseni 1917. aastal ning on liigendatud tsüklitesse “Küla ja talurahvas”, “Mõis ja aadel”, “Linn ja linlased”, temaatiliselt kirevas valikus on žanriliselt esindatud nii seadused kui erakirjad, sõjad, taudid ja kirikuelu, tegelaste galerii ulatub pühakutest patusteni, valitsejatest jooksiktalupoegade ja 1896. aasta fotol eksponeeritud Tartu vargapoisteni. Pärisorjuse olemus saab selgeks mõne napi erakirjareaga, teisalt saame leitnant Hermann Ludwig von Löwensterni päevikumärkmete vahendusel aimu ka Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud eestimaalaste ümberilmareisist. Otsekui nõustudes Ristikiviga lõpeb 1856. aasta talurahvaseaduse kommentaar järgmiste sõnadega: “Tekst on keeruline mõista tänaselegi lugejale, saati siis meie toonastele esivanematele, kes lugemise ja kirjutamisega oma elus hoopis vähem kokku puutusid kui tänapäeva inimesed.” Kokkuvõttes annab raamat suurepärase pildi eestlaste eneseteadvuse kujunemisest ja tõusust orjapõlvest riigiküpse rahvani. Jürgen Rooste Eeva Park SILVI VRAIT Raamat sellest, kuidas eestlased riigiküpseks said Koostöös RMKga, tasuta Janika Kronberg Vahur Afanasjev “Minu Brüssel” Petrone Print, 2011. 253 lk. Ilmselgelt on tegu “Minu…” sarja parima raamatuga. On tunda, et autor on kirjanik – legendaarse “Kaadrid otsustavad”, absurdselt tõsielulise (või vastupidi?) “Kastraadi Ontariost” ning “Hirmu ja jälestust Las Vegases” “Brokebacki mäega” paaritava “Kosmose” autor. Ta kirjutab lahedalt ja vahedalt ning kuigi raamat on üsna paks, ei lähe see tüütuks. Võib-olla päris alguses, kui teose suund pole veel päris selge, on väike hirm, et mis nüüd ikka juhtuma hakkab, ent üsna ruttu läheb jutt ladusaks. Selgineb ka selle siht: autor tahab kirjeldada ausalt ja huvitavatesse detailidesse laskudes (auto omamise rõõmud ja mured Brüsselis, sealne ööelu, jamad maksudega, kanep ja eeter jne) oma elu Euroopa pealinnas. Ka keeleliselt on Afa looming nauditav. Näiteks väga tabav on mõiste “haagismees”, mis tähistab Brüsselis laialt levinud liiki: eurokraatidena töötavate naiste töötuid kaasasid. Võiks arvata, et see on seksistlik sõna, sest kahtlemata on Brüsselis ka arvukalt koduperenaisi, kelle kohta aga ei tarvitata mõistet “haagisnaine”, kuid Afanasjev seletab asja ära: “Miskipärast olid asjad nõnda seatud, et värskelt Euroopa Liitu astunud Ida-Euroopa riikidest pürgisid liiduasutustesse tööle peamiselt noored naised” (lk 37). Üks elu müsteeriume, mida isegi Afa lahti seletada ei suuda. Kuid on palju selliseid, mida ta suudab. Ilmselt on rohkelt neid, kes on isegi liidu päälinna väisanud ja pettunud: Berlaymonti klaaskoletis siin, Europarlament seal ja kuskil küll ilus, kuid nõmedatest eurokraatidest ja tüütutest turistidest tulvil vanalinn. “Minu Brüsseli” autor tunnistabki, et ega Brüssel polegi linn, mis annaks end kergelt kätte. See linn nõuab aega ja häid giide. Afanasjevil oli selleks luuletaja Serge, kes käis ülemöödunud aastal ka Tallinnas, kirjandusfestivalil Head Read. Meil teistel aga “Minu Brüssel”. Peeter Helme L 2. VII kell 20 Haapsalu kuursaal Tðaikovski. Aastaajad Gershwin. Rhapsody in blue Klaveriduo EBE MÜNTEL ja JORMA TOOTS 30. juuni–6. juuli www.concert.ee NB! EELTEADE AILE ASSZONYI Eribussid kontserdile ja tagasi! Kiiresti, mugavalt, turvaliselt ja ainult 10 € eest* Tallinnast, Tartust, Viljandist, Pärnust! Bussipiletid ja täpsem info kontserdimajade kassadest. Rahvusooper Estonia orkester ja koor Dirigendid ARVO VOLMER ja JOSÉ CURA * pileti hind kehtib José Cura kontserdipileti esitamisel L 23.VII kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja Maailma esitenor JOSÉ CURA EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 36 pop PÄEV MUUSIKAS Kilingi-Nõmmel festivalil Schilling esinevat briti punti Design A Wave veab härrasmees nimega Tom Hirst. Tom kostab olevat jälle üks meeldiv ja väheke nupust nikastanud tegelane, kes istub kodus süntesaatori taha ja laseb kõigel välja tulla, mis veidi popmuusikat meenutab. Vt ka Ariel Pink, John Maus, Autre Ne Veut jne. Ühtlasi kuulab Tom muusikat. Sellist. Milline lugu… …on parim hommikune ärataja? Visitorsi “Joyo Can You Hear (part 2)”. Sellel lool on just selline arenev ja jõuline rütm, mis tekitab isu minna sörkjooksu tegema ja õhupoksima, nagu Sylvester Stallone filmis “Rocky”. Kui sinna lisada veidrad laulusõnad, mis räägivad automatiseeritud mehest, on see lihtsalt täiuslik sürreaalne kirss tordil. …on parim, mille just avastasid? George Michaeli “True Faith”, New Orderi kaver, 2011. aasta heategevussingel. Nii veider, nii esteetiliselt kui “kultuuriliselt positsioonilt”. …võiks kõlada sinu matustel? Chici “I Want Your Love”. Parimad matused on ühtlasi peod. Balansseerib täiuslikult tantsitavuse, kurbuse ja igatsuse vahel. FOTO ERAKOGU ...on parim, mis kellelegi teisele ei meeldi? Tortoise’i “Djed”. Ma lasin seda kord öösel tuuribussis ja kõik vihkasid seda, pidades seda igavaks 90ndate postrokiks. Mulle tõeliselt meeldivad need mürakihid ja see, kuidas loo erinevad osad teineteiseks üle lähevad. …on parim, mida kõik peaksid kuulma? 50 Centipede’i “Early Man”. Avaldamata. See on mu sõbra bänd ja minu arust on nad fantastilised! …”oh-mul-on-selle-looga-nii-lahedad -mälestused”? Bruce Springsteeni “Dancing In The Dark”. Seda lugu kuuldes tuleb mulle alati meelde, kuidas ma tantsisin selle järgi Saksamaal, ühes pööningukorteris. Mu teine bänd Cleckhuddersfax ja sõprade bänd Beards olid just andnud suurepärase laivi ja kõik olid õnnelikud. See õhtu kinnitas mulle, et mis tahes kultuurilise tegevuse juures on kõige tähtsam tahe midagi korda saata, või nagu The Boss seda ütleks: “Sa ei saa teha tuld ilma sädemeta.” Millist lugu sa vihkad? Coldplay “Viva La Vida”. Ma vihkan Coldplayd. Nende kirjeldamiseks sobib kasutada sõnu nagu igav, passiivne, steriilne ja mittesolvav. Mul pole aimugi, kes nende plaate ostavad. Ilmselt on need inimesed, kes on nii lamedad ja konformistlikud, et majad lihtsalt neelavad nad. * festival Schilling toimub 2. juulil Kilingi-Nõmme laululaval. Vaata ka schilling.ee/2011/ Hiphopmuusika uus sensatsioon, tulevikulootus ja kuningas Tyler, The Creator “Goblin” (XL) Odd Future Wolf Gang Kill Them All on LAst pärit räpipunt, mille liidriks uskumatu energialaenguga mustanahaline noormees Tyler Okonma alias Tyler, The Creator. Tyler on väga karismaatiline kuju – kui ta parasjagu oma muusika kallal ei nokitse, leiate ta kindlasti järjepidevalt Twitterisse sissekandeid klõbistamas (üks viimaseid: “Stevie Wonder Is The Greatest. Fuck”). OFWGKTA on vajalik värske tuul suhteliselt lämbes hiphop-õhustikus. Ei mäletagi. millal viimati nii palju biite ja riime sisse sai ahmitud. Juba aastast 2008 on Tyler ja tema kambajõmmid Hodgy Beats, nädala Earl Sweatshirt, Frank Ocean, Domo Genesis album jt libistanud internetti tasuta kuulamiseks albumeid ja miksteipe (kokku vähemalt tosin), kõrvale vaatamiseks kümneid YouTube’i klippe ja muud säärast, mis kõik on leidnud tohutult kuulajaid ja vaatajaid. Isegi KuKu klubi higises keldris tuli üks kohalik muusikasõber, hoidis mu kätt, karjus kõrva ja selgitas, et mul on vaja Odd Future’ga tutvust teha. Kogu interneti-käma lennutas Tyleri lauale ühe albumi lepingu Briti plaadifirmaga XL. “Goblinit” kuulates avastan, et olen ühtaegu ääretult vaimustatud ja vähemalt samal määral hirmul. Produktsioon on kaasakiskuv, lood sämplivabad ning eksperimenteerivad, muusika segu Salemist, James Pantsist ning The Neptunesist. Aga tekstid, mis plaadil kõlavad, tekitavad kõhedust. Tyleri jaoks ei ole olemas tabuteemasid, nii ta nimetabki ennast Hitleriks ning räpib õõvastava innuga mõrva- ja vägistamisfantaasiatest. “Kill people! Burn shit! Fuck school!” kõlab “Radicalsi” refrään – on siin midagi ridade vahele jäetud?! Ega vist. “Goblin” on 15 loo pikkune teraapiaseanss, kus nii terapeudi kui patsiendi rollis Tyler, The Creator. Seansi lõpus satub ta niivõrd hoogu, et kõmmutab kõik oma sõbrad ükshaaval maha. Nendest sõpradest jääb enim meelde mesihäälne R’n’B kutt Frank Ocean (“She”), kelle pehme vokaal on mõnus vaheldus Tyleri kurjadele urinatele. Jah, “Goblin” on liiga pikk plaat. Jah, siin on liialt vägivaldset ja homofoobset möla ning lugusid, mida ei kannata kuulata. Jajah! Aga siin on ka midagi, mis mind tugevalt muusika külge klammerdab. Võib-olla on see intensiivsus, millega lood plaadil algusest lõpuni paugutavad, sarnanedes pigem pungi või metal’i energiaga kui sellega, mida tänapäeval hiphopiga seostatakse. Ehk on nüüd Tyleril kurjad vaimud välja lastud ja võib oodata teemasid, mis rõvedustest puutumata jäävad. Aga vaevalt… kindel on igal juhul see, et ka Tyleri jätkuv poliitiline ebakorrektsus ei suuda mind teda kuulamast hoida. Wolf Gang! 8 Cults (ITNO/Sony) Peaaegu nagu Eesti bänd ju… Saluudina inditaevasse pärlendama plahvatanud NY duo Cults väärib siin lehekülgedel ekstra-tähelepanu juba seepärast, et paari lauljatari Madeline Follini ristiisa on Paul Kostabi. Mark Kalev Kostabi muusikainimesest vend. Et ristiisa oli bändimees, laulis Madeline 9aastaselt punki ühes tema bändis (Youth Gone Mad). Et ristiisale kuulub stuudio, produtseeris ta lahkesti Madeline’i ja tema peigmehe Brian Oblivioni esimesed lood, kui üliõpilased otsustasid hakata lugusid lindistama. Esimesed salvestatud kolm lugu – tasuta EPna välja jagatud Cultsi bandcampleheküljel mõni kuu rohkem kui aasta tagasi – süütasid ka sensatsioonileegi nende istmike all ja tänaseks on noored Lily Alleni juhitava plaadifirma It The Name Of juures (suure Sony allfirma) ning nende esimene kauamängiv uhkelt maailma ees. Success. Pikal plaadil teeb Cults täpipealt seda, mida kohe alguses lubas. Teismeliste poppi nii sõnas kui helis, nii melodraamas kui rõõmus. Ameerika kitarripopis on 60ndate teen-pop ja surf-pop, Phil Spector ja Supremes ühed kõige enam ettetulevad püüdlused ja see räägib Cultsi kahjuks. Konkurentidega võrreldes õnnestub neil kirjutada lugusid, mis on päriselt ja klassikaliselt ilusad. Päikselised ja konkreetsed – justkui pisikesed sümfooniad aisakelladele. Nad ei pea jändama udu ja traadikärinaga. Eks see räägib jällegi nende kasuks. Armas, kena kitarripopike, aga jah-noh, kui Cults oleks raamat, siis oleks ta ilus pildiraamat. Õhkad ja imetled, kuid ega väga kaua või sageli sellega ei tegele. 7 Siim Nestor Kukerpillid, Mari Pokinen, Hendrik Sal-Saller “Meie küla laulud” (Elwood) Kukerpillide bigbänd. Produtsent Paul Pihlaku idee on oma lihtsuses geniaalne: panna Kukerpille produtseerima Helsingis löökpilliõppejõuna tegutsev tšiillane Ricardo Padilla. Ja Padilla on teinud Kukerpillide ammutuntud lauludega, aga ka paari Mari Pokineni ja Hendrik Sal-Salleri looga imet. Kõrvaltvaataja pilgu abil nähtud lood globaliseeruvad, jäädes ikkagi endaks ja eestilikuks. Sound mõjub aga värskelt, Kukerpillidele on lisatud sitar, bansuri, bandžo, pedal steel, trummid ja produtsendi poolt mahavisatavad metallesemed ühel puhul. 21. sajand, täielike ootamatustega: kuidas kõlab Elleri “Kodumaine viis” sitari ja kitarri duetina? Teha Ultima Thule “Kassitapust” bluegrass’lugu? Panna “Oi külad, oi kõrtsid” laulma Sal-Saller oma koomilise pseudoaktsendiga? Maailmaküla on tõesti olemas, siin ja praegu. Ilmselt tänavuse kohaliku aasta albumi esimene tõsine kandidaat, vähemalt folgikategoorias. 9 Tõnu Kaalep Ats Luik Madeleine Peyroux Katusekino suurim sõber “Standing on the Rooftop” Katusekino sõbrad (Universal) PROGRAMM VIRU KESKUSE KATUSETERRASSIL 30/6–6/7 30/6 N Husbands & Wives VALITUD HUUMOR 1/7 VALITUD HUUMOR Woody Allen 1992 / 108 min FILMIPÄRL 5/7 T Chinatown 6/7 K Sinine R Operatsioon Õ ehk velvet Šuriku uued seiklused Leonid Gaidai 1965 / 90 min 2/7 4/7 E Sõjamängud L Gegen die Wand / Head-On Seansside algus orienteeruvalt 23.30. KATUSEKINO.EE Fatih Akin, 2004 / 121 min P Hommikusöök Tiffany juures KINOKLASSIKA KATUSEKOHVIK & BAAR, PÄIKESETERRASSID Avatud iga päev alates 17.00 Tule einestama või dringile! PILETID: Katusekinost, Piletilevist või katusekino.ee 3/7 Meediapartnerid Blake Edwards, 1961 / 115 min EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 “Cults” Partner Unelev elegants. Madeleine Peyroux võib isegi mitte kõige asjatundmatule muusikakuulajale siinmail olla tundmatu nimi, kuid tema uue CD “Standing on the Rooftop” läbikuulamine võtab suu ammuli. Erakordselt tundlik džässihääl, imepeen detailitunnetus, uskumatult viimistletud muusika, ja vaoshoitud elegants, mis seda kõike loorina ümbritseb. Laulja ja helilooja on salapärane nii muusikas kui elus. 1974. aastal sündinud Peyroux on andnud välja ainult kolm plaati, kuid saanud nende eest palju kiidusõnu, nii Euroopas kui Ameerikas. Esinemisperioodid ja ringreisid vahelduvad pikkade perioodidega, kus temast peaae- gu midagi teada ei ole. Erilist tunnustust on ta saanud kaverite esitamise eest, kuid tema omaloodud laule peetakse neist paremateks. Rõhutatakse seda, kui põhjalikult ta oma esitused läbi on mõelnud, nii et iga silp kõlab nii õigesti kui üldse kõlada saab ja iga mõte on täiuslikkuseni viimistletud. Peyroux muusika on nagu unenäomaailm. Ta tundub salapärase žonglöörina, kes võtab maailma osadeks ning paneb need osad üksteisest eraldi aegluubis õhus hõljuma. On tunne nagu keskaegsel gravüüril, kus inimene on pistnud pea läbi taevavõlvi ja näeb tähtede pöörlemise mehhaanikat. Unelev elegants, ning ainult see, mis hädavajalik. 8 Priit Hõbemägi Kuula lugude näiteid www.ekspresspro.ee kuhu minna 37 MARGIT TÕNSON SOOVITAB SEL NÄDALAL EESTI KINODES Mee maik Tony Richardsoni lavastatud, Shelagh Delaney debüütnäidendil põhinev “Mee maik” kuulub briti uue laine klassikasse. Tuua 1961. aastal ekraanile Manchesteri tööstusmaastiku taustal, sadama- ja aguliromantika keskel hargnev lugu eluheidikutest, kes järelejäänud eneseväärikust saatuse ja olude kiuste säilitada püüavad, põlates selleks ära ühiskondlikult aktsepteeritud tee, oli julge temp ja kahtlemata ka sammukese omast ajast ees. Sestap ei ole lugu tänasekski amortiseerunud, vastupidi – kui hea lugeja leidis endale meele järele olevat mõni aeg tagasi Artises linastunud “Akvaariumi”, siis leiab ta ka “Mee maigust” mõndagi elamuslikku. Jo (Rita Tushingham), loov, otsiv, vabadust ihkav teismeline elab, õigemini, kolib koos ema Heleniga (Dora Bryan) ühest urkast teise, sest emast ei ole hoolimata 40 eluaastast saanud n-ö vastutustundlikku täiskasvanut. Heleni “parim enne” on küll juba möödas, aga otsib temagi oma õnne – väljendugu see siis pealegi eneseväärikuse vahetamises raha ja sooja toa vastu, mida pakub talle temast hulga noorem elumees Peter (Robert Stephens). Üksi jäänud Jo, kelle saatuseks on korrata ema vigu, jääb tõmmust laevakokast Jimmyst (Paul Danquah) rasedaks ning leiab mõistja ja toetaja hoopis geinoormehes Geoffreys (Murray Melvin), kes on valmis tüdruku ära võtma, päästmaks viimast häbist ja ka ennast marginaali staatusest. See kõik aga ei ole nii lihtne, kui sul pole muud kui vaid su kujuteldav vabadus. Sümboolne on linnupuur, mida Helen ühest urkast teise kaasa veab, nagu ka akvaarium kuldkalakesega, mille Jo lõbustuspargis võidab. Tarkade kurbade silmadega Tushingham pärjati Cannes’i filmifestivalil kohmakalt protestiva teismelise rolli eest parima naisnäitleja preemiaga. Brittide suur mure – teismelised lapsevanemad – ei ole täna kusagile kadunud. Ühe võimaliku põhjuse – positiivse eeskuju puudumise – näitas Richardson kätte juba 50 aastat tagasi. Programmis “Ainult friikidele” Tallinnas Artises 4. juulil Tartus Cinamons 11. juulil. ALAR NIINEVÄLI SOOVITAB Teie kõrgeausus Fantaasiakomöödia “Teie kõrgeausus” (Your Highness, 2011) pole igale maitsele. Kui olete näinud lavastaja David Gordon Greeni kanepikomöödiat “Pineapple Express” või sporditähtede jumalikustamist rämedalt pilavat teleseriaali “Eastbound & Down”, siis peaks arusaam olema, mida oodata. Kuningas Talliousel (Charles Dance) on kaks poega. Fabious (James Franco) võitleb vapralt koletiste ja kurjade võluritega. Thadeous (Danny McBride) istub kodus, pruugib alkoholi, kanepit ja kergemeelseid tüdrukuid. Kui õel surematu võlur Leezar (Justin Theroux) röövib Fabiouse kihlatu Belladonna (Zooey Deschanel), teatab kuningas, et ka kodune vend peab päästeretkele kaasa mine- ––– suurepärane soovitan kõlbab küll ajaraisk pole näinud Jaan Ruus Eesti Ekspress, Tallinn Jaanus Andris Feldmanis Noormets vaba- 2, Kanal kutseline, Tallinn Tallinn Hanna Maria Maria UlfsakUlfsakŠeripova Šeripova Mood, Mood, Tallinn Tallinn Martin JoonasOja BFM, filmijutt. Tartu blogspot. com –– 3,25 Biutiful Submariin James James Berardinelli Berardinelli Reel ReelViews Views Bridge Bridgewater water –– –– Super 8 Kõrvalnähud 2,6 –– 2,6 X-mehed: Esimene klass 2,3 Vesi elevantidele –– –– Potiche - iluasjake –– –– Kiired ja vihased 5 –– Coco Chanel & Igor ... 2,3 –– 2,25 –– 2,25 –– –– 2,25 –– Kariibi mere piraadid Pohmakas 2 3,1 2,9 2,2 –– 2,1 Filmilevi nädalavahetuse tipp-7 (24.–26.06.2011) Film Vaatajaid Vaatajaid Linastuskokku nädal 1. Kung fu panda 2 (Kung Fu Panda 2) 3495 45 697 4 2. Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel (Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides) 2328 82 796 6 3. Kõrvalnähud (Limitless) 2372 7489 2 4. Pohmakas 2 (The Hangover, Part 2) 2314 46 009 5 5. Super 8 1858 7960 2 6. Teie kõrgeausus (Your Highness) 1244 1244 1 7. Arthur 1009 7201 3 ma. Retk algab halvasti, kuid vennad leiavad uue liitlase naissõdalase Isabeli (Natalie Portman) näol, kes jahib samuti võlumõõka. Talutav ajaviide. Fantaasiažanri klišeede kallal näritakse muhedalt, aga vaimukuse aste ei küüni heade eeskujude tasemele. Kuna tegu on R-reitingut omava filmiga, siis oleks võinud vinti enam üle keerata. Mõõgavõitluse stseenid jäävad lastefilmiks. Paljast naiseihu veidi näeb, aga seda on kasutatud suht igavalt. Tõeliselt võidukas on film aga haigete ja roppude naljade osas. Selles valdkonnas näitavad tegijad üles leidlikkust. http://onalleskino.blogspot.com/ Tallinnas CC Plazas AMIGO LAVALEMMIKUD JUULIS ILERS Neljapäev, 30. juuni SM Reede, 1. juuli HND LLAZ Laupäev, 2. juuli BOMBI . juuli Pühapäev-esmaspäev, 3.-4 llar Varato PIDU ON PÜHA. Dj Andres-A 6. juuli Teisipäev-kolmapäev, 5.Dj Andi Raig AFTER SKI. Dj Kert Klaus, PIDU ON PÜHA avatud igal õhtul • P-N 22-04, R-L 22-05 Café Amigo • Viru väljak 4, Tallinn • ☎ 680 9380 • www.amigo.ee EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 38 kinnisvara reklaam: Olavi Värk, tel 669 8236, e-post [email protected] Kinnisvarateenus Riigi Kinnisvara AS müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel järgmised kinnisvaraobjektid: Meriväljal, Lõhmuse teel uuem (2006) kivimaja, üp 270 m², krunt 1714 m². 6 tuba, gaasiküte, garaaž, saun, kamin, sepisaed. Hind 420 000 eurot. 1PARTNER KV, tel 668 4700, 5656 0460, Olmer Õigus; www.1partner.ee. Soovid müüa? Meie kaudu seda märgatakse! Korteri professionaalne müük ja uue kodu soetamine. Küsi julgelt ja me aitame sind! Meil on suur ostuhuviliste andmebaas Konsultatsioon tasuta. 1PARTNER KV, tel 668 4700, 5621 0829, Marilyn TalbergAinsam; www.1partner.ee. Müüa maja Pirital Kloostrimetsas, kõrgelt hinnatud piirkonnas, kaasaegne ja stiilipuhas kodu, maja üp221 m², krunt 1500 m². Hind 575 000 eurot. 1PARTNER KV, tel 668 4700, 5626 8258, Kaili Tamm; www.1partner.ee. L. Koidula 10; 12 Rakvere linn, Lääne Viru maakond Koidu elamurajoon, Koidu tee 52, üp 250 m², kõrghaljastusega kinnistu 1784 m². Uus ühekordne kivimaja, 6 tuba, gaasiküte, kamin, saun, kümblustünn, terrassid, tsentr. kommunikatsioonid. Hind 309 000 eurot. FIE Eha Remma, tel 5660 8308, [email protected] Alghind: 209 000 € Üldpind: 804,1m² Tähtaeg: 04.08.2011, kell 10.00 Korruseid: 2 Krundi suurus: 1994 m² Katastritunnused: Kinnisvarateated Vanalinnas Pikal tänaval, 1000 m². Kap. rem. Vajav. Hind 1 600 000 eurot. 1PARTNER KV, tel 668 4700, 520 7288, Allan Vanatoa; www.1partner.ee. Ilmandu külas,kinnistu 2688 m². Luksuslik eramu, 2010, 6 tuba, kivimaja, kivikatus, aurusaun, bassein, garaaž, maaküte, sundvent. Hind 545 000 eurot.1PARTNER KV, tel 668 4700, 513 2422, Ville Värk; www.1partner.ee. Männimetsa. Nõmme piiril uus roheline elukeskkond. Kaasaegse kodu koht loodust armastavale perele. Informatsioon tel 501 5194, 527 2815, e-post [email protected]. www.uusaeg.ee 66301:022:0550, 66301:022:0020 rkas.ee Lisainfot enampakkumiste kohta saab Riigi Kinnisvara AS müügijuhilt Märt Mäelt telefonidel: 606 3407, 5133745 E-post: [email protected] AS Fest-Forest ostab metsakinnistuid. Tel 504 5689 [email protected] [email protected] www.ekspress.ee Uued kvaliteetsed korterid Maarjamäel Vaata ka teisi müügis olevaid kinnistuid TOOMPARK Uus energiasäästlik maja Toompea nõlval Paldiski mnt 14, Tallinn Valmimise aeg: 28. veebruar 2012 Kortereid: 66 korterit, 6 bürood, garaaž Hinnad alates: 1500 €/m² www.toompark.ee • südalinn • energiaklass B • hea planeering d • klaasitud rõdu rid • terrassiga korte VABRIKU Sinu kodu Kalamajas Vabriku 8a / Linda 2, Vabriku 8 / Valgevase 20 Valmimise aeg: 31. august 2011 15 + 14 korterit, parkimine avatud poolsoklis Hinnad alates: 1000 €/m² www.astlanda.ee/vabriku Korterelamud Tohu 5 ja Tohu 7 asuvad Pirita-Kosel, Maarjamäel, rohelises piirkonnas, vähese liiklusega tänaval, valdavalt eramutega hoonestatud piirkonnas. 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel on Pirita ürgorg ja Kloostrimets. Korterid on suurte aknapindadega, funktsionaalse ja avara planeeringuga ning kujundatud selliselt, et ka siseruumides viibides on võimalik nautida asukoha looduslikke eeliseid. Pea igal korteril on rõdu või terrass. Kõigi korterite juurde kuulub parkimiskoht ja panipaik. Colonna Kinnisvara Martin 51 19 962 [email protected] Relika 50 11 806 [email protected] EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 • 1- kuni 4-toalised korterid • pea kõigil korteritel terrass või rõdu • ehitusgarantii 2 aastat • väga kvaliteetne siseviimistlus • suured aknapinnad, palju valgust • rahulik, looduslähedane elukeskond • autonoomne gaasiküte MÄNNIMETSA Valmis infraga elamukrundid Nõmme serval Tule ja ehita oma maja! Järveküla küla, Rae vald, Harjumaa Valmimise aeg: valmis! 34 kõikide kommunikatsioonidega üksik- ja paariselamu krunti Hinnad alates: 55 €/m² www.astlanda.ee/mannimetsa www.tohu.ee evase 20 Vabriku 8 / Valg gis! maja nüüd müü mme serval, • hea asukoht, Nõ i rin lve Se e rv Jä km 4 tee, ur, asfalteeritud tu uk str ra • valmis inf s tänavavalgustu eväljak õimalused, tennis • head sportimisv lastele ja mänguväljak võrkudega no teh d ise m tu • llii t männimetsa k keskkond kese sli du loo e • privaatn Kontakt: Angelina Ilizina, tel 5300 2550, e-post [email protected], www.astlanda.ee reklaam: Kerli Kiidma, tel 669 8247, e-post [email protected] Koolituse teema Aeg, hind koolitus 39 Korraldaja, info KEELEKOOLITUS Inglise, saksa, vene, eesti, prantsuse, soome, itaalia, rootsi, hispaania, portugali, hiina, jaapani, araabia, türgi, läti, leedu, poola, heebrea ja kreeka keel. Uus! Minigrupid! aasta ringi 60 ak t / al 252 € + km intensiivkursused: al 80 € + km soodustused püsiklientidele! Rhonda Byrne VÄGI Tule, õpi keeli TEA keeltekoolis! TEA teeb targaks! Tammsaare tee 47, III k 11316 Tallinn tel 626 3113, 523 1119 [email protected] või www.tea.ee koolitusluba 5019 HTM Kõik eratunnid –20%. Soodustus kehtib kuni 04.07.2011. Kõik suvised keelekursused soodsalt. Tutvu kursuste kavaga meie kodulehel. Firmasisesed kursused suvel üllatushindadega! www.tea.ee Intensiivkursused minigrupis (4 õppijat grupis): eesti, hiina, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, norra, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja vene keel erinevatele keeletasemetele. UUS! Nüüd ka kreeka keel algajatele! 11.-21.07 24 ak t / 126 € + km Individuaal-, Multi-Skype’i, Multi-More’i, minigrupi- ja grupiõpe nii eraisikutele kui ka firmasisese koolitusena. Lisaks internetipõhine keeleõpe portaalis Tell Me More, keeleõpe välismaal, keeletestid ja -konsultatsioonid. Püsiklientidele ning Euro<26 ja NPNK-kaardi omanikele soodustused. Pärnu mnt 16, Tallinn tel 640 8540 faks 640 8543 [email protected] www.multilingua.ee koolitusluba 5314 HTM ARVUTIKOOLITUS Komplektkursus – AutoCADi algkursus + põhikursus. Komplektkursus on loodud neile, kes pole varem AutoCADiga kokku puutunud, kuid kellel on vaja sellega töötada ja soov omada tarkvarast ka põhjalikum ülevaade. Läbides alg- ja põhikursuse, peaks osaleja omandama põhilised AutoCADi kasutamiseks vajalikud oskused ning samas saama ülevaate programmist. Meie koolituskalendris on veel järgmised kursused: AutoCADi algkursus 12 ak t (ka venekeelsena!) AutoCADi põhikursus 18 ak t (ka venekeelsena!) AutoCAD 3D kursus 20 ak t AutoCAD 3D kursus sisekujundajatele 20 ak t Visualiseerimine AutoCADis 12 ak t AutoCADi kursus haljastajatele 20 ak t AutoCADi kursus konstruktorile 20 ak t Revit Architecture’i algkursus 20 ak t Revit Architecture’i jätkukursus 18 ak t Revit Structure’i algkursus 20 ak t 3ds Max’i baaskursus 20 ak t Autodesk Inventori baaskursus 20 ak t Google Sketchupi baaskursus 12 ak t OST Ostame vanapaberit ja vanapappi. Tel 637 9004. TUTVUS ***Väga atraktiivne, 190 cm pikk, majanduslikult iseseisev unistuste mees otsib unistuste naist tõsise suhte eesmärgil. Palun vaata minu kodulehte www.sawann.de ja kirjuta, see on esimene samm meie õnne poole. TÕLKED ***Tõlge reklaamile lk 41. Kas sa oled valmis muutma Eesti krediidijuhtimise turgu? LINDORFF on juhtiv krediidihalduse ettevõte Eestis ja Euroopas. Me pingutame selle nimel, et meie töötajad oleksid pühendunud ja võimekad ning annaksid kõrget lisaväärtust meie klientidele, omanikele ja ühiskonnale. Meil on 2400 kolleegi kogu Euroopas ja 35 Eestis. Me aitame oma klientidel kasvada ja kiirendame nende rahavooge. Eesti krediidijuhtimise teenuste turul on meil agressiivne kasvusstrateegia, mille saavutame uute toodete turuletoomise ja sihtgruppide laiendamise kaudu. Otsime müügijuhti. Sa vastutad Lindorffi kasvueesmärkide saavutamise eest Eestis. Esindades professionaalseid krediidijuhtimise lahendusi, lood sa kõrget lisaväärtust klien- SUURELT MÕTLEMISE MAAGIA Usk oma tegemistesse ja initsiatiiv on kaks asja, mis maailma muudavad. Ilma nende kaheta ei teki ka teadmisi. Seega ütlen ma sellest raamatust inspireerituna nii: ma olen kohutavalt kade inimeste peale, kes lisaks suurelt mõtlemisele suudavad oma mõtted ka ellu viia. 04.-05.08; 10.-12.08 480 € + km Matthew Edlund PUHKAMISE JÕUD Paljud meist arvavad, et väsimus ja loidumus on täiesti normaalsed igapäevase elu osad. Aeg on suhtumist muuta. Kõik me ihkame tunda ennast värske ja puhanuna. See on võimalik! Raamatust leiate kava, mille abil ravida unehäireid, kurnatust, kasvatada elurõõmu ja vähendada kehakaalu. 240-480 € + km Jälgi meie tegemisi ka facebookis: www.facebook.com/EE.raamat AS USESOFT Tobiase 8, 10147 Tallinn tel 630 5105 [email protected] www.usesoft.ee Üks rida (kursuse info) koolituskalendris 23 ¤ + km. Tellides vähemalt kolm rida, on logo TASUTA, muidu ühe rea hinnaga. Reklaami tellimine: tel 669 8247, e-post [email protected] Raamatupidamisteenused, aastaaruanded. Tel 515 6475, e-post [email protected]. David J. Schwartz Joel Volkov, reklaamiagentuuri Tank partner ja loovjuht AutoCADi alg- ja põhikursust korraldame ka Tartus. Samuti on võimalik Tartus korraldada kursust „AutoCAD haljastajatele”. Korraldame kursusi rühmadele nii meie ruumides kui ka kliendi juures. Võimalik tellida tarkvara- ja eraõppekonsultatsioone. Koolitustel osalenud saavad õppematerjalid koos ülesannetega. Vaata lisainfot ja sooduspakkumisi: www.usesoft.ee Usesoft Facebookis: www.facebook.com/usesoft.cad TEENUS See on käsiraamat universumi suurimast jõust – Väest, et saaksid kõik, mida tahad. Ilma Väeta ei oleks sa sündinud. Ilma Väeta ei oleks meie planeedil ühtki inimest. Iga avastus, leiutis ja inimlooming tuleb Väest. Ideaalne tervis, suurepärased suhted, karjäär, mida armastad, elu tulvil õnne, vajaminev raha, et olla, teha ja omada seda, mida armastad – see kõik tuleb Väest. Rhonda Byrne’i taotluseks on rõõm miljarditele. Ta alustas oma teekonda filmiga „Saladus”, mida on vaadanud miljonid inimesed üle kogu maailma. Filmile järgnes raamat „Saladus”, maailmakuulus bestseller, mis on nüüdseks saadaval 46 keeles. di organisatsioonile. Sa oled ettevõtte parim esindaja – lood uusi kontakte, selgitad välja kliendi vajadused, leiad sobivad lahendused ja sõlmid tehinguid. Sinu peamiseks sihtgrupiks on Eesti suurte ja keskettevõtete juhtkonna liikmed. Ideaalne kandidaat sellele võtmepositsioonile on võitja, kellel on suurepärane suhtlemise ja müügioskus. Oled iseseisev ja tasakaalukas vajalike tegevuste planeerimisel ja täideviimisel keerulises ärivaldkonnas. Pakume oma klientidele lahendust – sa oskad tuvastada klientide vajadusi ning pakkuda just neile kohandatud lahendusi. Oled innovaatiline ja iseseisev, samas hindad meeskonnavaimu, mis aitab areneda ja üksteist toetada teel edule. Me pakume sulle võimalust arenguks ja eneseteostuseks rahvusvahelises ettevõttes, huvitavat tööd lahedate kolleegidega, motiveerivat töötasu ja firmasisest koolitust. See on sinu väljakutse muuta Eesti krediidijuhtimise turgu. Sinu väljakutset toetab müügitiim Eestis ja ECE regioonis. Sinu töökoht asub Tallinna südalinna äripiirkonnas, sul on parkimisvõimalus ja kliendid on sinu läheduses. Sa raporteerid müügidirektorile ja oled müügimeeskonna liige, sa saad toetust turunduselt ja juhtkonnalt. Kas oled valmis meiega ühinema? Saada oma CV inglise keeles e-kirja teel 24. juuliks [email protected]. Kui sul on täiendavaid küsimusi, võta palun ühendust müügidirektori Terje Henrikseniga tel 5302 3066 või maajuht Kadrian Jaagundiga tel 616 1806. ***Tõlge reklaamile lk 42. Coor Service Management on põhjamaade üks juhtivamaid firmasid teeninduskorralduse alal. Ettevõte on spetsialiseerunud kontorite, kinnisvara ja tootmise ning avaliku sektori teenindusfunktsioonide haldamisele, arendamisele ja tõhustamisele. Ettevõttes on 4300 töötajat nii Rootsis, Norras, Taanis, Soomes, Belgias, Poolas kui ka Ungaris. Rohkem teavet lehel www.coor.com. Coor Service Management otsib üksuse juhti Tallinnasse. Kas oled huvitatud teenusepakkumise korraldamisest laial tööstusmaastikul meie ühele tähtsaimale kliendile telekommunikatsioonitööstuse valdkonnas? Üksuse juhina oled vastutav: meie uue üksuse avamise, juhtimise ja arendamise eest Tallinnas, üksusesisese teenusepakkumise korraldamise ja arendamise eest, nt ehituse, tehnilise teenistuse, julgeoleku, puhastuse, jäätmekäitluse, toitlustuse ja vastuvõtu valdkonnas, kohalike töötajate, eelarve ja rahanduse eest, olemasolevate kliendikontaktide haldamise ja uute kontaktide loomise eest, teeninduse pideva tõhustamise ja arendamise eest. Ideaalne kandidaat: omab bakalaureuse- või magistrikraadi ärinduses ja/või tehnika alal, omab kogemust ehituse ja/või muu tehnilise teenuse valdkonnas, omab 5aastast personalijuhtimise kogemust või muud kinnisvaraga seotud kogemust ning võimet motiveerida ja arendada inimesi ja meeskondi, on tulemustele orienteeritud ja omab tõestatud kogemust eelarve/rahanduse eest vastutamises, räägib soravalt ja kirjutab hästi inglise ja eesti keeles ning oskab suhtlustasemel vene keelt, omab tahtmist töötada teeninduse alal, on energiline ja positiivse, ettevõtliku ellusuhtumisega, kohandub kiiresti muutuste ja uute olukordadega, inspireerib ja motiveerib teisi töötama efektiivselt pideva arengu nimel, omab suurepärast suhtlemis- ja läbirääkimisoskust, suudab aru saada klientide vajadustest ja luua kiiresti kestvaid suhteid oluliste klientidega. Lisateave: Heli Zilensk, EMA Partners International, +37 2665 1805, [email protected]. Palun kandideerige sellele ametikohale veebilehe www.cv.ee kaudu või e-posti teel [email protected], saates kuni 11.07.2011 oma CV ja avalduse inglise keeles. Enam kui 40 keelde tõlgitud bestseller nüüd ka eesti keeles: VESI ELEVANTIDELE imatest Küsi par odidest! o p raamatu Mööduva tsirkuserongi peale hüpates siseneb Jacob võõrasse, paeluvasse ja ligitõmbavasse maailma, mis rändab päevast päeva ühest linnast teise läbi terve riigi. Ühel saatuslikul hetkel tuleb noormehe ellu imekaunis Marlena, kes on aga abielus Augustiga, karismaatilise, ent ettearvamatu tsirkuse peremehega. Jacob, Marlena ja August kistakse saatuslikku armukolmnurka, millest keegi neist ilma sügavate hingehaavadeta ei pääse. Romaani põhjal on lavastatud selle kevade kõige romantilisem film! Jälgi meie tegemisi ka facebookis: www.facebook.com/EE.raamat EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 40 töö EkspressJob – tööpakkumised juhtidele ja spetsialistidele Vaata lähemalt ja tutvu ka teiste pakkumistega aadressil www.ej.ee VALDKONNA- JA OSAKONNAJUHID OSTUJUHT Roi AS. Otsime oma meeskonda loova mõtlemisega ostujuhti. Peamised ülesanded on välispartneritega suhtlemine ning tellimuste tegemine. Lisaks sellele ootame algatusvõimet ja loomingulisust uute reklaamkingituste (lahenduste) leidmisel. Täpsem info: www.ej.ee TOOTMISJUHT Roi AS. Otsime oma kollektiivi tootmis juhti.Peamised ülesanded on tootmisosakonna töö organiseerimine ja optimeerimine ning toodangu kvaliteedi kontroll. Tootmisjuht vastutab toodangu õigeaegse valmimise eest ning on vahelüli tootmis- ja müügiosakonna vahel. Täpsem info: www.ej.ee SPETSIALISTID LOGISTIK Harju AB. Töö kirjeldus: ekspedeerimine, hinnapakkumiste koostamine, veohindade kalkuleerimine, ar- vete esitamine, suhtlemine klientide ja tarnijatega, tellimuste vormistamine ning jälgimine, transpordidokumentatsiooni jälgimine. Täpsem info: www.ej.ee TOOTEARENDUSJUHI ASSISTENT Õmblusettevõte ACLIMA Baltic AS otsib oma meeskonda tootearendusjuhi assistenti, kelle peamised tööülesanded hõlmavad otseselt näidistoodete valmistamise protsessis osalemist. Eeldame algteadmisi juurdelõikus- ning õmblustehnoloogiast, tahet õppida, pingetaluvust ja süsteemsust. Loe täpsemalt www.ej.ee. Ida-Tallinna Keskhaigla on kiiresti arenev, hästitoimiv raviasutus, kus parima tervishoiuteenuse osutamise nimel töötab enam kui 2000 inimest. Meie eesmärk on pakkuda tippmeditsiini tasemel inimesekeskset arsti- ja õendusabi ning aidata kaasa sotsiaalse kindlustunde suurendamisele ühiskonnas. Ida-Tallinna Keskhaigla soovib leida hooldusravikliinikusse Järvel hooldusravikeskuse arsti Nõudmised kandidaadile: • meditsiiniline kõrgharidus (arsti diplom); • mitmekülgsed teadmised farmakoloogiast, sisemeditsiinist, kirurgiast, neuroloogiast ja geriaatriast; • diagnostika- ja ravitöö valdamine; • hea suhtlemis- ja meeskonnatööoskus; • kohusetunne, täpsus, pingetaluvus ja tasakaalukus; • arvuti kasutamise oskus; • riigikeele oskus kõrgtasemel; • soovitavalt vene keele oskus kesktasemel; • vähemalt ühe enamlevinud võõrkeele oskus kesktasemel. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Pakume: • töökogemust suures ja keerulises ettevõttes; • suurepärast meeskonda; • konkurentsivõimelist töötasu; • kaasaegset töökeskkonda; • tööalast täiendkoolitust. Ametikohale kandideerimiseks saada sooviavaldus koos CV-ga 30. juuliks e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Ravi tn 18, 10138 TALLINN, Ida-Tallinna Keskhaigla. Lisainfo telefonil 677 1994, hooldusravikeskuse juhataja Mati Järve. Kontaktid: Ken Leinus, tel 661 3336, e-post [email protected] Rivo Nurk, tel 669 8023, e-post [email protected] EkspressJob – tööpakkumised juhtidele ja spetsialistidele Fontes on 21 aastase inimkapitali juhtimise kogemusega konsultatsioonifirma. Täna oleme keskendunud talendijuhtimisele – juhtide ja spetsialistide leidmisele, hindamisele, arendamisele ja hoidmisele. Meie partneriteks on talendijuhtimisettevõtete ühendus AIMS International ning rahvusvaheline hindamismeetodite arendaja SHL Group. Me hindame kõrgelt usalduslikke koostöösuhteid, loovust ja rangeid eetikastandardeid. Vaata meie kohta täpsemalt: www.fontes.ee Ootame oma talenditiimi tööle töö 41 SA Eesti Terviserajad on ellu kutsutud Eesti Energia, Merko Ehituse ja Swedbanki poolt eesmärgiga rajada üle Eesti terviseradade võrgustik, et kõik eestimaalased saaksid aastaringselt tasuta looduses tervisesporti harrastada. Tänaseks on sihtasutuse, riigi, omavalitsuste ning toetajate kaasabiga rajatud üle 70 terviseraja, neist 50 on valgustatud. Möödunud aastal sporditi Eesti terviseradadel keskmiselt üle 70 000 korra nädalas, mis teeb aastas arvestuslikult ligi 4 miljonit külastust. Loe Eesti Terviseradade tegemistest: www.terviserajad.ee Seoses Eesti Terviseradade jätkuva arenguga oodatakse sihtasutusega liituma tervisesporti armastavat ja teotahtelist Personaliotsingu spetsialisti Sinu tööks on konsultantide sisuline ja tehniline toetamine personaliotsingu projektide läbiviimisel. Sinu ülesanneteks on erinevates projektides osalemine, vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine, järelduste tegemine ja nende vormistamine. Sa suhtled kandidaatidega valiku- ja hindamisprotsessis. Sinu töö nõuab tihedat koostööd ja suhtlemist paljude inimestega erinevatest organisatsioonidest. Ootame Sind kandideerima, kui Sul on kõrgharidus, eelistatult majanduserialal ja huvi tegeleda talendijuhtimise teemadega. Teretulnud on teadmised ärikeskkonnast ja organisatsioonidest. Sinu roll nõuab uudishimu ja nutikust, võimet ja tahet tegeleda paralleelselt erinevate ülesannetega, püsivust ja korrektsust. Oled hea suhtleja, töökas, paindlik ja abivalmis. Töö eeldab väga head eesti ja inglise keele suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, kasuks tuleb oskus suhelda vene keeles. Sind ootab arendav ja mitmekülgne töö lahedas ja professionaalses meeskonnas. Lisaks headele töötingimustele pakume mitmeid soodustusi ja koolitusi. Tegevjuhti Sinu töö eesmärgiks on seista hea olemasolevate terviseradade edendamise eest ning otsida ja realiseerida võimalusi terviseradade võrgustiku edasiarendamiseks Eestis. Oled oodatud kandideerima • kui pead lugu tervisespordist • oled valmis tegema tihedat koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega • orienteerud seadusandluses ja ettevõtte finantsasjades • oled hea suhtleja ning oskad end ka kirjalikult väljendada • oled iseseisev, initsiatiivikas, veenev ning hea organiseerimisvõimega Sulle pakutakse võimalust arendada unikaalset sihtasutust, mille eesmärk on olla suunanäitajaks ja toetajaks Eesti tervisesporditingimuste edendamisel ning parendamisel. Töö Eesti Terviseradade juhina pakub põnevaid väljakutseid ning palju liikumis- ja tegutsemisvõimalusi. Konkursi korraldab Fontes. Kandideerimine toimub läbi Fontese Talendipanga www.fontes.ee/talendipank Kandideerimise tähtaeg 13. juuli. Terviseradade toetajad: Kandideerimine www.fontes.ee/talendipank Tähtaeg 13. juuli Lisateave telefonil 6 277 077 Konsultandid Kaire Võitra ja Kadri Sooberg Otsinguspetsialist Diana Veerberk www.fontes.ee Lisateave telefonil 6277 077 Konsultandid Kadri Sooberg ja Kaire Võitra Otsinguspetsialist Diana Veerberk www.fontes.ee ARE YOU READY TO MAKE A DIFFERENCE ON ESTONIAN RECEIVABLES MANAGEMENT MARKET? LINDORFF is a leading account receivables management company in Estonia and Europe. We strive to have our employees recognized of their commitment and ability to provide outstanding value for our customers, owners and society. We have 2,400 colleagues Europe wide and 35 in Estonia. We help our customers to grow and fasten their cash flows. We have strong growth strategy through new products and widen customer groups on Estonian credit management market. WE ARE LOOKING FOR A Sales manager YOU ARE RESPONSIBLE FOR receiving our growth goals in Estonia by representing outstanding solutions and value for our customers. You are the best in class company representative in creating contacts, discovering customer needs, tailor-making solutions and closing deals. YOUR PRIMARY TARGET GROUP consists of the different members in Management Board of medium & large size companies throughout Estonia having large number of customers and outstanding receivables. IDEAL CANDIDATE to this important role need to be a winner with the drive for great sales & excellent communication skills. Have self-control & patience to plan and execute all necessary actions in a highly complex business environment. We are offering our clients solutions - you have the skills to identify clients need and to present a tailored solution. You are creative and able to act independently but at same time you value team spirit as the way to grow and support each other in reaching success. WE OFFER YOU the opportunities for development & self– fulfillment in an international company, interesting work with great colleagues, a motivating salary and training inside the corporation. It’s YOUR challenge to make a difference in Estonian Receivable Management Service market, naturally supported by your local team in Estonia as well from ECE area sales team. Your workplace is situated in the Tallinn city center business area having parking possibilities and easy access to our clients. You will report to the Sales Director and be a part of our Estonian sales team supported by marketing and the Country Manager. Ready to join us – please send your CV in English to Terje. [email protected] by July 24th. If you have additional questions do not hesitate to contact Terje Henriksen, Sales Director, tel 5302 3066 or Kadrian Jaagund, Country Manager, tel 616 1806. More about us www.lindorff.ee Vt tõlget rubriigist „Tõlked" lk 39. Kontaktid: Ken Leinus, tel 661 3336, e-post [email protected] Rivo Nurk, tel 669 8023, e-post [email protected] EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 42 töö EkspressJob – tööpakkumised juhtidele ja spetsialistidele Oleme rohkem kui 100aastase ajalooga rahvusvaheline kontsern. Meie toodete nimistusse kuulub hulgaliselt ülemaailmselt tuntud brände, mida turustame kokku enam kui 180 riigis. Meie visiooniks on juhtida tubakatööstust arengu, produktiivsuse ja vastutustundlikkuse kaudu. Seoses ettevõtte arenguga oodatakse Eesti meeskonna täienduseks aktiiivset VÕTMEKLIENDIHALDURIT kelle tööülesandeks on aktiivse müügi igakülgne toetamine. Võtmekliendihaldur loob ja arendab pikaajalisi koostöösuhteid jaemüüjate ja edasimüüjaga, selgitab vajadused, kooskõlastab hinnad ja müügiplaanid, analüüsib tulemusi ning tagab müügiplaanide täitmise. Samuti korraldab turundustegevusi vastavalt eelarvele ning analüüsib efektiivsuse tõstmise eesmärgil turuolukorda. Võtmekliendihaldur raporteerib suurkliendijuhile. Sobivalt kandidaadilt eeldame: • vähemalt kolmeaastast töökogemust müügi alal soovitavalt rahvusvahelises FMCG ettevõttes • teadmisi kaubandusest, brändide strateegilisest arendamisest ja turundusest • soovitavalt ärijuhtimis-, turundus- või majanduskõrgharidust • lisaks eesti keelele head inglise ja vene kõnekeele oskust • autojuhiluba • arvutiprogrammide Word, Excel, PowerPoint põhjalikku kasutuskogemust Edukas kandidaat on suurepärane suhtleja ja suhete looja, väga hea koostöö- ja läbirääkimisoskusega, samuti analüüsi- ning planeerimisoskusega. Töö nõuab ärilist mõtlemist, tulemusele suunatud tööstiili, initsiatiivi, pingetaluvust ja pühendumist. Ettevõte pakub: mitmekülgset tööd ja karjäärivõimalust tugevas rahvusvahelises keskkonnas, koolitusi, konkurentsivõimelist töötasu, motiveerivat boonuspaketti, mis sisaldab ka ametiautot. WinWinD Ltd. on 2000. aastal asutatud rahvusvaheline ettevõte, mis toodab 1 ja 3 MW tuuleturbiine. WinWinD turbiinid toodavad elektrienergiat Soomes, Rootsis, Eestis, Prantsusmaal, Portugalis, Tšehhis ja Indias. Ettevõtte peakontor asub Soomes Espoos, tuuleturbiinide tootmine on koondatud Soome ja Indiasse. Ettevõtte kodulehekülg www.winwind.com Eesti meeskonna tugevdamiseks kutsume oma kollektiivi kogemustega HOOLDUSJUHI, kes vastutab kuue Eestis asuva tuulepargi tuuleturbiinide hooldus- ja remonttööde juhtimise ning tehnikute töö korraldamise eest. Hooldusjuht on kontaktisik klientidega suhtlemisel. Oled sobilik kandidaat, kui: • oled tehnilise kõrgharidusega ning tunned tuuleturbiinide tehnoloogiat • oled hea analüüsivõimega ning väga hea tehnilise taiplikkusega • omad juhtimiskogemust ning oled orienteeritud meeskonnatööle • valdad heal tasemel eesti ja inglise keelt Konkursil kandideerimiseks sisesta oma andmed ning palgasooviga motivatsioonikiri andmebaasi cv.sirjetammiste.ee või saada e-mail aadressil [email protected] kuni 10. juulini 2011. a. Sirje Tammiste Konsultatsioonibüroo konsultant Lea Kalda E-post: [email protected] Tel. 44 78 000, 56 988 100 CV ja motivatsioonikiri inglise keeles palume saata kuni 18. juulini aadressil [email protected]. Lisainfo Linda Paegle, telefon +371 6706 6000 (Läti) Vaata lisainfot www.sirjetammiste.ee Coor Service Management is the leading actor in service management in the Nordic countries. The company specializes in managing, developing and increasing the efficiency of service functions in offices, properties, production facilities and the public sector. The company has 4 300 employees in Sweden, Norway, Denmark, Finland, Belgium, Poland and Hungary. Read more on www.coor.com Site Manager for Coor Service Management in Tallinn Are you interested in leading service delivery to one of our most important customers in the telecom industry located on a large industrial site? As a site manager you will be responsible for • Opening, leading and developing our new site in Tallinn • Leading and developing service delivery within facility management, such as building maintenance, technical services, security, cleaning, waste handling, catering and reception • Local employees, budget and finance • Existing customer contacts and developing new contacts • Continuously focusing on efficiency and service development The ideal candidate: • Has a Bsc or Msc in Business and/or Engineering • Has experience from facility management, building maintenance and/or other technical services, with an ability to motivate and develop people • Is result oriented and has proven track record of budget/financial responsibility • Is fluent in English and Estonian (spoken as written) and has skills in Russian. • Has a passion for service, and a positive “can do” attitude Please apply for this position through: www.cv.ee or via e-mail [email protected] by sending your CV and application in English, by July 11th. For more information please contact: Mrs. Heli Zilensk, EMA Partners International at +37 266 51 805 Äripäev panustab algavasse majandustõusu ning ootab oma ridadesse võimekaid ja ambitsioonikaid töötajaid. Oleme Eesti juhtiv ettevõtetele suunatud info pakkuja. Lisaks majandusajalehele oleme aktiivsed internetis, kirjastame raamatuid, korraldame konverentse ja teeme palju muud, mis on kasulik kümnetele tuhandetele Eesti ettevõtjatele. Äripäev on osa Skandinaavia suurimast kirjastuskontsernist Bonnier, kes tegutseb enam kui kümnes riigis. Peaga töötaja Otsime oma kasvavasse kollektiivi särasilmseid ja teotahtelisi telemarketingi konsultante Ootame: • suurt soovi müügitööd teha • sihikindlust ja tulemustele orienteeritust • väga head eesti keele oskust • väga head suhtlemisoskust • kesk- või kõrgharidust • arvutioskust Pakume: • neljatunnist tööpäeva (kl 8.45–12.45 või 13–17) • põhjalikku väljaõpet • võimalust oma töötasu kujundada (põhipalk + tulemustasu) • tööd toredas ja toetavas meeskonnas • võimalust Äripäeva spordiklubi kaudu soodsalt sportida Kandideeri praegu ja juba augustist võib Sinust eduka meediafirma täieõiguslik liige saada! CVd ja sooviavaldust ootame hiljemalt 24. juuliks aadressil [email protected], märgusõna “telemarketingi konsultant“. Vt tõlget rubriigist „Tõlked" lk 39. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Kontaktid: Ken Leinus, tel 661 3336, e-post [email protected] Rivo Nurk, tel 669 8023, e-post [email protected] Saybolt Eesti AS on Saybolt International N.V. tütarettevõte, mis teostab sõltumatut kvaliteedi ja kvantiteedi inspektsiooni naftasaadustele ning vedelkütustele. Ettevõtte põhitegevusteks on tankerite, kaldamahutite ja raudteetsisternide inspektsioon, proovide võtmine, kaubakoguse ning kaupade kvaliteedi määramine ja klientide konsulteerimine. OÜ Kliimaseade pakub tööd: hooLdustehnikuLe Tööülesanded: jahutus- ja ventilatsiooniseadmete ning maa- ja õhk-vesisoojuspumpade hooldus- ja remonditööde teostamine. Nõuded: töökogemus, elektriskeemide, freooni- ja veesüsteemide tundmine, eesti ja vene keele oskus, B-kat. autojuhiluba, kohusetundlikkus, hea füüsiline vastupidavus. kLiimaseadmete paigaLdajaLe Tööülesanded: kliimaseadmete ja õhksoojuspumpade paigaldamine objektidel. Nõuded: töökogemus, vastav haridus või läbitud koolitus, keevitusoskus, teadmised elektritöödest, eesti ja vene keele oskus, B-kat. autojuhiluba, kohusetundlikkus, hea füüsiline vastupidavus. küttesüsteemide paigaLdajaLee Tööülesanded: maa- ja õhk-vesikütteseadmete ning -süsteemide paigaldus objektidel. Nõuded: küttesüsteemide tundmine, töökogemus vähemalt 3 aastat, katlamajade või soojussõlmede paigaldamise kogemus, hea gaasi- või elektrikeevitusoskus, eesti ja vene keele oskus, B-kat. autojuhiluba, kohusetundlikkus, hea füüsiline vastupidavus. Pakume: mitmekesist ja huvitavat tööd, konkurentsivõimelist tasu, nüüdisaegseid töötingimusi. CV palume saata aadressile [email protected]. Lisainfo: 515 3393, [email protected] Võtame ettevõttesse tööle LABORI JUHATAJA Sinu peamised tööülesanded on: • laboritöö korraldamine kooskõlas ettevõtte tegevuspõhimõtetega • laborimeeskonna juhtimine ja koostöö tagamine • koostöö ettevõtte teiste osakondadega • kvaliteetsete laboriteenuste osutamise tagamine ja keemiliste analüüside läbiviimine. Pakume Sulle: • arengu- ja teostusvõimalusi rahvusvahelises korporatsioonis • huvitavat ja mitmekesist tööd • vajadusel väljaõpet ja kogemuste omandamist korporatsiooni teistes ettevõtetes • konkurentsivõimelist palka. Sobivalt kandidaadilt eeldame: • keemiaalast kõrgharidust • vähemalt 2aastast töökogemust keemikuna • inimeste juhtimise kogemust • teadmisi töö-, keskkonna- ja kemikaaliohutusest • head arvutioskust • algatusvõimelisust, süsteemsust ja soovi saavutada püstitatud eesmärke • väga head eesti keele ning kesktasemel inglise ja vene keele oskust nii kõnes kui ka kirjas • täpsust, loogilist ja analüütilist mõtlemist ning head visuaalset mälu • head pingetaluvust. Ootame CVd koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 29. juuliks aadressile [email protected] Tööpakkumine internetis CV Online, viitenumber CVO-229608-EE töö 43 www.ekspressjob.ee EkspressJob – tööpakkumised juhtidele ja spetsialistidele s i e r s u m a l e u t a m u d Kor ! e s s a i s u u Gr Elamusreisi Ekspress korraldab 10.08–19.08.2011 unustamatu avastusretke Gruusiasse. Mõnusat seiklust ehedal Kaukasusel juhib staarseikleja Wend, kes aitab liigse pingutuseta leida kõige varjatumaid vaatamisväärsusi ja pajatab seniavaldamata lugusid uskumatutelt Uhhuduuridelt. Vaheldusrikka retke muudab kordumatuks jalgrattamatk maalilises Thušethi looduspargis, karjusekülade ülim külalislahkus koos rikkalike õhtusöökidega ning põnev ringkäik Thbilisis ja teistes linnades. Reiside müük telefonil: 6188 099 või aadressil: [email protected] www.ekspress.ee/elamusreisid Kontaktid: Ken Leinus, tel 661 3336, e-post [email protected] Kordumatud avastusretked Rivo Nurk, tel 669 8023, e-post [email protected] Reisi korraldab Guusiasse lennutab EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 kohver Vaata UUDISED rohkesti lisapilte www.ekspresspro.ee Koostab Martin Raud, email: kohver@ekspress. ee Neile, keda ei kohuta kõrgus…. Kanadas saavad teravate elamuste otsijad alates augustist oma adrenaliinitaset tõsta atraktsioonil Edgewalk. 175 dollari eest pääseb tegema jalutuskäiku Torontos asuva 400 m kõrguse CN Toweri katusekarniisil. Korraga lubatakse kupliäärele 6 kuni 8 inimest. Kinni hoida pole kitsal rajal kusagilt, aga loomulikult on jalutajad kindlustatud tugevate turvatrossidega. Jalutuskäik kestab 90 minutit. JAANIÖÖ KESKEUROOPAS: Kõrge jaanituletorn täidetakse seest halgudega. Tere tulemast Bagdadi ja Kabuli! Lennuühendused konfliktides räsida saanud Iraaki hakkavad tasapisi taastuma. Emirates teatas äsja, et avab novembrikuust otseühenduse Dubaist Bagdadi. Lääne lennufirmadest teenindab Iraagi pealinna alates sellest suvest Austrian Airlines. Ka reisid Afganistani on tagasi: juba teist nädalat lendab Gulf Air neli korda nädalas Bahreinist Kabuli ning Turkish Airlines lubab oma koduleheküljel, et avab peatselt lennuliini Kabuli ja Istanbuli vahel. Avastusretked Titanicu pardale Reisifirma Bluefish korraldab teemareise legendaarse ookeaniauriku Titanic roostetanud kestale. Sukeldumisprogramm kestab 11–12 tundi, alla laskutakse Venemaalt pärit pisikese allveelaevaga. Kahenädalase reisipaketi hind koos ööbimistega St Johnis (Newfoundland) on 59 680 dollarit. China Eastern astus Skyteami Skyteami alliansi uusim (14.) liige on Hiina lennufirma China Eastern. Nii firma enda kui sõsarettevõtte Shanghai Airlines reisijatele on avatud boonuspunktisüsteem ja laialdane sihtkohtadevõrk, omalt poolt tuuakse kaasa 32 sihtkohta Mandri-Hiinas (k.a Macao), Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. China Eastern on teine Hiina lennukompanii alliansis – 2007 ühines liiduga China Southern. Purjetame Sankt-Peterburgi! 17.- 24.07.2011 Kas unistad juba ammu pikast retkest purjede all? Soovid istuda laevatekil ja otsida binokliga maad? Just sulle on meil pakkuda vahva merereis, kus saab seigelda, seilata ja puhata. Kurss: Sankt-Peterburg. Külastame talvepaleed ja meremuuseumi. Õhtul pimedas imetleme sildade avamist Neeva jõel. Pliinid ja kalamari. Tõeline vene külalislahkus! Hind 390 € (sisaldab jahi renti, meeskonda, sadamamakse ning hommiku- ja kerget lõunasööki pardal) Info ja broneerimine: 5333 1117, [email protected] www.sailing.ee EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 FOTOD IMRE SIIL Jaanituld tehti ka Prantsusmaal Jaanituld ei tehta mitte ainult põhjapoolsemas Euroopas. Päikese ja 24. juunil sündinud Ristija Johannese austamiseks põletatakse lõkkeid nii Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Hispaanias, kirjutab Imre Siil. TULE-EELNE MEELEOLU: Torni jalamil näitavad saemehed oma oskusi, torni otsas ootab oma saatust nõid. J aanilõkke tegemise traditsioon on õige hästi säilinud mõlemal pool Reini jõge Elsassi ja Alsace’i külades, ehkki kindlat päeva jaanitule tegemiseks seal alati ei määratagi. Lõket tehakse mõnel sobival nädalavahetusel kas enne või pärast suvist pööripäeva, ja enamasti ikka koos suure külapeoga, kust ei puudu ka rohked toidud, õlu ja veinid ning rahvalik muusika ja tants. Korraldatakse kostüümides rongkäike, põletatakse kõige kurja ja halva sümboleid, näiteks pahade nõidade või deemonite kujusid, peetakse kunsti- ja käsitöö võistlusi ning metsamehed võivad näidata oma oskusi mootorsaagide käsitsemisel, lõigates otse vaatajate silme all puupakkudest välja priskeid jäneseid ja hiidseeni ühes sama suurte seenekorvidega. Kõik need müüakse ka kohapeal maha – äri peab ju alati käima. Jaanituli, Prantsusmaal Feu de la Saint- Jean ja Saksamaal Johannisfeuer, süüdatak- risemisel ettearvamatu tulemöllu ning se alles siis, kui päike loojunud ja pimedus nõuab seetõttu tõsiste ettevaatusabinõujuba maad võtmas. Tegemist ei ole mingi de rakendamist.Vaadelda võib seda imepälihtlabase rägust ja puidujäänustest või rast nähtust mitmekümne meetri kauguäraviskamiseks mõeldud asjadest kokku selt, turvalisust tagavad kindlakäeliselt kokuhjatud suure lõkkega nagu enamjaolt halik politsei ja tuletõrjekomandod. Kogu Eestis,vaid aegsasti valmis ehitatud konst- vaevaga üles ehitatud konstruktsioon põruktsiooniga, mis hämmastab oma põhjali- letatakse maha paari tunniga. Sellest on ku läbimõelduse ja määratute mõõtmetega. lausa kahju, sest kaotsi läheb suur hulk Reini-äärsete alade jaanituli võib ulatuda kvaliteetset puidumaterjali. paarikümne meetrini ning kujutaElamus, mis leekide mängust ilm da endast tohutut tiibadeta sfniksi, saadakse, on aga tõepoolest võiElsassi muistset kindlustorni või sõjakat mas ning vaatemäng jälgimist aladel tanki. Selle süütamine on omaette väärt, meie maal ei ole nii uhkeeruline rituaal, millest võtavad ket jaanituld vist veel nähtudki. osa kõik küla tähtsamad tegelased. Eks see nõua muidugi investeeHiiglaslik tuletorn levitab lõõringuid ka. Ei tea, kas tasub ikka mates suurt kuumust, tekitab vavaeva, kui ise teha. +25 kohver 45 MUJALT Litsi Ilmumine Mai Loog Bangkok “A h, et sul on neid kõrvu rohkem?” muheles mustanahaline ameeriklane Tyler, süles just viiekuuseks saanud poeg. Ta malbe olekuga tailannast naine naeratas kaasa. “Ja mis sa nendega teed?” – “Noh, kannan mõnikord magamistoas või siis basseinis,” piiksusin mina. “Ah et kannad mõnikord magamistoas. Mis riideid sa juurde kannad?” Tyleri suu oli nii kõrvuni, nagu näeks ta tordi seest väljatulevat tüdrukut. “Seksikat pesu, sädelevaid bikiine, kuidas kunagi,” teatasin krapsakalt. Tyler vaatas oma noorikule pikalt otsa. Mina kohendasin oma pikki punaseid jänesekõrvu, seljas oli mul hirmlühike punane sametist kleidike, satiinvööga, seljal suur lehv. Sõbranna Isla nägi välja samasugune jänkutüdruk. Olime kodupubis, riietusime kostüümi, et avaldada toetust sõber Peterile, kes just paar päeva varem oli kohaliku esiliiga jalgapalliklubi peatreeneri kohalt vallandatud. Nad kaotasid neli mängu järjest. Võidule ei aidanud ka meist, Peteri sõpradest, moodustunud rahvusvahelise fänniklubi häälekas kaasaelamine staadionil, kusjuures olime iga nädal ise kostüümides. Mul oli suhteliselt lihtne, sest aastatetagustest halloween’idest on mul kapis medõe, sõduri, prantsuse toateenija kostüümid olemas. Sõbrannad aga muretsesid iga nädal uue kostüümi. Käisin nendega koos osturetkedel ning avastasin, et seksikaid mängukostüüme on saadaval väga palju ja väga odavalt, kõik Made in China. Veel viis aastat tagasi polnud siin midagi osta, isegi Ameerika netipoodides polnud eriti valikut. Minu kostüümid on kõik rätsepatöö. Nüüd aga, hopsti, 20 eurot ja juba oledki vallatu madruseplika või jänkutüdruk. Kui suur peab olema nõudlus, et Hiina vabrikud neid mitteprofessionaalseid esinemiskostüüme niimoodi vorbivad? Kus on need naised, kes julgevad ja tahavad Playboy jänkuks või varieteetüdrukuks riietuda? Nad on oma magamistoas, loomulikult! “Kiriku sõnum peab olema midagi muud kui kõlav “Ei!”, see peab olema “Jah, jah!”. Jah abikaasade seksile magamistoas, millest peab saama kodu pühim tuba!” Umbes nii eksalteeritult kõlab sissejuhatus sexychristians.com’i veebil. “Meie maailm on pärani lahti Kristuse loodud seksuaalsusele, ning me peame seda sõnumit edastama ilma häbi ja kõhkluseta!” lisab seesama leht. Kristlike koduperenaiste seksikaid aastakalendreid on Ameerikas trükitud juba mitu viimast aastat. K ristlased pole üksi. Ka mosleminaised on oma seksuaalsuse oma asjaks võtnud ning selle jumalale meelepärasust magamistoas propageerima hakanud. Juuni alguses loodi Malaisias Kuulekate Naiste Klubi, kus on juba üle 800 liikme. Asutajate hulgas on naisi, kes pool aastat tagasi asutasid Polügaamia Klubi. Üks eestvedajatest, noor abielunaine Ummu (22) selgitas meediale, et moslemiusk nõuab naistelt kuulekust ning jumalale ülimalt meelepära- ALBION REISID JAAPAN Reisid kuldsel sügisel Kyoto, Nara, Nagoya, Shirakawago, Takayama, Matsumoto, Jaapani Alpid, Hakone, Yokohama, Tokyo. 10.-18.10 reisijuht KERTU BRAMANIS ja ARGO SCHNEIDER 24.10-01.11 reisijuhid KERTU ja RIHO-BRUNO BRAMANIS, raamatu “ÕHK RIISITERADE VAHEL, KAHEKSA AASTAT JAAPANIS” autorid Hind 2530/2680 eurot Reisid Jaapanisse KIRSIÕITES kevadel 23.-31.03.2012 reisijuht TEET TOOME 09.-17.04.2012 reisijuht TEET TOOME 13.-21.04.2012 reisijuht KERTU BRAMANIS Hind 2530/2680 eurot 01.-10.04.2012 UUS PROGRAMM Hiroshima ja Miyajima templitega! Reisijuhid KERTU ja RIHO-BRUNO BRAMANIS Hind 2750/2900 eurot JAAPANI suur ringeis 13.-23.05.2012 reisijuht KERTU BRAMANIS Hind 3495 eurot Kirsiõites KOREA ja JAAPAN Kohalelend Sŏuli kaudu, tagasi Tokyost. Sŏul, Põhja-Korea piir ja tunnelid, Haeinsa tempel, Daegu, Bulguksa tempel, Sekgulrami koopatempel, Gyeongju. Kiirlaevaga (3 tundi) Busan (Korea)-Fukuoka (Jaapan). Jaapanis tutvume Kyushu saarega kus asuvad Jaapani kuulsaimad kuumaveeallikad, Nagasaki, Kumamoto, Beppu, Hiroshima, Miyajima, Kyoto, Tokyo. 01.-14.04.2012 reisijuht ARGO SCHNEIDER Hind 3795/3945 eurot Saladuslik PÕHJA-KOREA Singapur-Brunei sultaniriik – Borneo saare imeline loodus – Hongkong TANSAANIA safari reis Serengeti, Ngorongoro, Tarangire ja Manyara rahvuspark HIINA kaunimad aiad 08.-17.11 GIID Tallinna loomaaia direktor MATI KAAL Hind 3630 eurot 23.-30.09 reisijuht TAIVO KOPPEL Hind 1800 eurot BOTSWANA HIINA müstiline loodus SICHUANI provintsi loodusimed 03.-15.10 reisijuht TAIVO KOPPEL Hind 3290 eurot Keiserlik HIINA Pekingi kultuurireis 24.-30.10 reisijuht TEET TOOME Hind 1490 eurot kumise põhiideed konservatiivne moslem Rohayah Mohamad. Klubi asutajad loodavad, et kui kõik abielunaised oma meest napis seksikas kostüümis kodu uksel tervitavad ning magamistoas innukalt mängivad, on kriips peale tõmmatud prostitutsioonile ning lahutustele. Prostitutsiooniäril, mida hallidest aegadest ehk patriarhaadist ehk suurte religioonide formeerumise ajast saadik on mehed pööritanud, hakkab tõesti halvasti minema, kui koduperenaised, töötavad 10.-24.11 reisijuht TAIVO KOPPEL Hind 3687 eurot PERUU Iidsete tsivilisatsioonide jälgedes Pőhjalik ringreis: Lima, Paracas, Nazca joonistused, Ballestase saared, Arequipa, 20.10-02.11 reisijuht TAIVO KOPPEL Andid, Puno, Titicaca järve ujuvad saared, Hind 3895 eurot Cusco, püha org, ketšua indiaanlaste külad, Machu Picchu (2 päeva!), Amazonase KOREA vihmamets. Tagasiteel terve päev New Nüüd on parim aeg tulla Korea ringreisile! Reisijuhid: INDREK PARK – Yorgis. SINGAPUR-MALAISIA Ida-Hiina imelised paigad: Shanghai, Tongli, Suzhou, Zhouzhuang, Hangzhou K 04.-20.12 reisijuht TAIVO KOPPEL Hind 4335 eurot BIRMA Ringreis kullatud templite maal ja eksootilne rannapuhkus Bengali lahe ääres. Juubelireis – 10 aastat Birma reise ! 04.-19.12 reisijuht TEET TOOME Hind 3130 eurot UUS-MEREMAA suur loodusereis Põhjalik ringreis põhja-ja lõunasaarel. Aastavahetus Aucklandis. Aafrika loodusimed. Okavango Delta, Moremi Mugav lennuühendus, ööbime minnes looduskaitseala, Chobe Rahvuspark, Victoria Hongkongis, tulles Osakas. juga. Sőidame maastikuautodega ja ööbime 27.12.2011-14.01.2012 ehedas looduses. 19.11-02.12 GIID ALEKSEI TUROVSKI Hind 4145 eurot FILIPIINID aks aastat tagasi ütlesin ma kadunud Kalev Keskülale, kui ta mind Areeni jaoks intervjueeris: “Aga ma loodan, et mul on mõttekaaslasi, kes tõrvikut edasi kannavad. Näen vaimusilmas sellist häpeningi: lõunatunni saabudes tõmbavad sajad ja tuhanded tüdrukud oma kirjutuslaua sahtlitest või käekottidest välja jänkukõrvad, panevad need pähe ja lähevad kõik koos suure jänkujõena välja tänavale. Nad avaldavad meelt, nad nõuavad õigust olla jänkutüdruk – vaba, seksikas, võrgutav ja vallatu – ilma represseerimist kartmata. Ma kujutan ette, et see juhtub. See on tulevik.” See tulevik on nüüd käes. Jeanette räägib slutwalktoronto.com’i veebil, et esimest korda kutsuti teda litsiks, kui ta oli 10. klassis. Kuna ta oli süütu ja polnud isegi poisiga suudelnud, siis ajas see teda naerma. Jeanette’i riietevalikus polnud jänkukõrvu, vaid igas värvitoonis võrksukki. Need talle meeldivad ka nüüd, 30aastasena, sest ta tunneb end neis seksikana. Täispikk versioon Mai Loogi kolumnist on leitav www.ekspress.ee veebilehel. Reisikorraldaja aastast 1996 19.-25.03.2012 reisijuht TAIVO KOPPEL Hind 1590 eurot 31.08-10.09 reisijuht HANNES HANSO Hind 3555 eurot 08.-15.09 Hind 1995 eurot emad ja abielunaised, vallalised karjäärinaised, vallalised õppurpiigad – lihtsalt kõik naised hakkavad oma seksuaalsust ise nautima. Panevad ise selga vallatud kostüümid ja ise hullutavad oma mehi. Laevad ise üles internetti pilte endast kui seksikiisust, lasevad end ise pildistada alasti ja on selle üle uhked, räägivad vabalt oma seksuaalsetest eelistustest ja naudingutest, paljastavad end ise ja naudivad seda.Toimub Litsi Ilmumine. Defitsiidiks muutub aseksuaalne naine. REISID MAAILMA ÄÄRELE eestlane, kes räägib korea keelt ja SAYON KO – korealanna, kes räägib eesti keelt 02.-11.11 14.-22.11 Hind 2995 eurot Reis ühte kõige suletumasse ühiskonda Lisaks Peking ja Suur Hiina müür ne kuulekus oleks meeste seksuaalsete soovide täielik rahuldamine magamistoas. Naine pole hea abikaasa, kui ta ainult keedab, koristab ja kasvatab lapsi. “Seks on Aasia ühiskonnas tabu. Me ignoreerime seda oma abieludes, kuid kõik põhineb seksil. Hea abikaasa on oma mehe libu. Mis siin halba on, kui oled lits – oma mehe jaoks?” selgitas lii- Ringreis Luzoni saarel ja puhkus Boracay valgel liivarannal. Osakas, tulles Sŏulis. 26.12.2011-08.01.2012 reisijuht TAIVO KOPPEL KUUBA Ringreis ja rannapuhkus Kariibi mere saarel. 13.-23.01.2012 reisijuht TAIVO KOPPEL Hind 3445 eurot SEIŠELLID Mõnus rannapuhkus India ookeani paradiisisaartel. 07.-19.02.2012 reisijuht TAIVO KOPPEL COLOMBIA Pärl Lõuna-Ameerikas. Ringreis ja puhkus Kariibi mere ääres. 01.-14.03.2012 reisijuht TAIVO KOPPEL Hind 4440 eurot GALAPAGOSE SAARED ja ECUADORI Amazonase vihmamets Reisime 8 päeva ainult meie rühma käsutuses oleva väikese laevaga. Vaatame ka Ecuadori Amazonase vihmametsa. reisijuht HENDRIK RELVE Hind 5355 eurot 06.04-21.04.2012 reisijuht HENDRIK RELVE UUS-KALEDOONIA – aastavahetus OKEAANIAS TAIWAN ja HONGKONG Hea puhkus maailma suurima laguuni kaldal. Mugav lennuühendus, ööbime minnes helista: 445 6009 kirjuta: [email protected] vaata: www.albion.ee AMAZONASE JÕEL Vaid meie rühmale mõeldud laevaga avastusretkele Amazonase džunglisse. 10.-26.04.2012 reisijuht TAIVO KOPPEL Hind 4775 eurot AMEERIKA INDIAANLASED ja METSIK LÄÄS Põhja- ja Lõuna-Dakota indiaanlased ja nende suured pidustused, Yellowstone’i rahvuspark, suur kanjon, Las Vegas. Augustis 2012 reisijuht INDREK PARK KANADA Idast läände Septembris 2012 reisijuht TAIVO KOPPEL AUSTRAALIA ja OKEAANIA Ringreis Austraalias ja puhkus VANUATU saarel ning Uus-Kaledoonias (maailma suurima laguuni kaldal). Oktoobris 2012 reisijuht TAIVO KOPPEL Kõikidel reisidel on hinna sees põhjalik ja hästi toimiv reisiprogramm, sissepääsud, kõik lennud, maksud, väga hea majutus, enamik söögikordi. Programmiga seonduvaid liaskulutusi ei ole. Kõik reisid algavad Tallinnast. 06.-19.04.2012 EESTI EKSPRESSMugavaid 26 (1125) 30. juuni 2011 reisijuht MÄRT LÄÄNEMETS lennuühendusi Hind 2750 eurot pakub: 46 reisikalender reklaam: Nele Laev, tel 669 8048, e-post [email protected] Reisi sihtkoht Kuupäev Hind Transport, majutus, reisiinformatsioon Info korraldaja kohta Austria Austria ringreis: Viin, Salzburg, Baden, Viini mets jpm 02.-08.07; 10.-16.07; 23.-29.07; 06.-12.08; 16.-22.07; 15.-21.08; 28.08.-03.09; 25.09.01.10; 08.-14.10; 23.29.10; 23.-29.10* 7 päeva 02.07; 10.07: al 209 € 16.07: al 215 € 23.07; 06.08: al 209 € 15.08: al 195 € 28.08: al 215 € 25.09: al 190 € 08.10: al 165 € 23.10: al 205 € kõigi mug. turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s; viisavaba, kindlustus lisatasu eest Kõik ekskursioonid hinna sees: Viin (Schönbrunni loss, Hofburgi lossikompleks, Püha Stefani katedraal, Huntertwasseri maja), Salzburg (Püha Peetri kirik, Mozarti residents, Hochensalzburgi kindlus, Mirabelli lossiaed), Viini mets (Hinterbrühl), Baden. Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.carinthia.ee. CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus tel 640 3928 [email protected] www.carinthia.ee lennuk/buss hotell, h/s Ajalooline ja lummav Sloveenia: Postonja koopad, Predjamski koobaskindlus, Ljubljana. Horvaatia kaunimad paigad: Plitvicka rahvuspark, Baska ja Vrbniku vanalinnad Krki saarel, Rooma-aegne Pula ja Istra poolsaar. TENSI-REISID AS Tallinn, Estonia pst 5a tel 670 3333 Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207 Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300 [email protected] www.tensireisid.ee lennureis, kohapeal ringreis mug. bussiga hotell***-****, h/s; soovi korral õ/s Kultuurireisil - Madeira pealinn Funchal, botaanikaaed ja orhideede aed, Monte Palee troopiline aed ja sõit puukelgu tobogganiga. Nunnade org, ekskursioon Madeira veinikompaniis ja degusteerimine. Läänering – suplus laavabasseinides, laavakoopad Sao Vicentes, Encoumeada kuru. Idaring - Ponta de Sao Lourenco kuumaastik, Camacha linnake ja punutud korvid, õlgkatustega majad Santanas jpm. Soovijatele levada matk koskede juurde ja rahvuslik õhtu. TENSI-REISID AS Tallinn, Estonia pst 5a tel 670 3333 Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207 Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300 [email protected] www.tensireisid.ee otselend Tallinnast Pakume teile võimalust puhata mitmes kuurordis. Palma de Playa – Arenali kuurordi uhkuseks on lai heleda liivaga rand ja rannapromenaad. Rahulik Palma Nova ning kohe selle kõrval Magalluf, mida iseloomustab tempokas ja lärmakas ööelu. Vaiksemaks perepuhkuseks soovitame hubast Santa Ponca kuurorti. Hotellivalik on lai ning kohapeal võtavad puhkajaid vastu eestikeelsed Horizon Traveli reisiesindajad. Mallorcal on pakkuda kõike, mida turist vajada võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk söögi- ja joogikohti, lõbutsemispaigad igale eale, vahvad teema- ja veepargid, mitmekesised sportimisvõimalused, parajalt vaatamisväärsusi ning loomulikult küllaldaselt päikest. HORIZON TRAVEL Estonia pst 3, Tallinn tel 640 9053 [email protected] www.horizontravel.ee www.reisipood.ee kõigi mug. turismibuss, mitte ühtegi ööd bussis! hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s iga päev hinna sees; viisavaba Lisatasu eest hotell*** + õ/s, kindlustus. Kuus täispäeva Itaalia tuntuimas kuurordis. Eestikeelsed ekskursioonid Roomas, Firenzes, Pisas, San Marinos, Veneetsias on hinna sees. Bussi tagareas allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.lastradaitalia.ee. LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929 [email protected] www.lastrada.ee *23.-29.10 lisareis koolidele. Iga 12. koht tasuta! Euroopa Horvaatia-Sloveenia 16.-23.07 al 836 € / 13 080,56 kr Hispaania Paradiisisaar Madeira Kultuuri- ja puhkusereis al. 779 EUR/ 12 188,70 EEK 23.-30.09 Puhkusereis al. 730 EUR/ 11 422,02 EEK Mallorca al 490 € 25.06.-30.07 Tellides reisi enne 30.06, saab soodustust kuni 200 €! Itaalia Rimini puhkusereis 19.-30.07 12.-23.09 12 päeva Itaalia ringreis 05.-13.07 16.-24.07 05.-13.08 20.-28.08 11.-19.09 22.-30.10; 22.-30.10* 9 päeva al 374 € al 351 € al 289 € al 272 € al 265 € al 272 € al 255 € al 269 € kõigi mug. turismibuss, mitte ühtegi ööd bussis! hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s iga päev; viisavaba, kindlustus lisatasu eest Kõik ekskursioonid hinna sees: Rooma, Vatikan, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia. Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.lastradaitalia.ee. *22.-30.10 lisareis koolidele. Iga 12. koht tasuta! Kreeka Rhodos al 490 € 11.08.-01.09 Tellides reisi enne 30.06, saab soodustust kuni 200 €! Loutraki al 485 € Vaid 3 reisi! 08.09; 15.09; 22.09 Tellides reisi enne 30.06, saab soodustust kuni 100 €! otselend Tallinnast Meie kuurordid on pealinn Rhodos, sellest u 14 km kaugusel paiknev saare populaarseim rannaküla Faliraki ning pealinnast u 5 km kaugusel asuv väike ja hubane Ixia. Kuurordid asuvad saare põhjaosas ning on tuntud mitmekesiste aja veetmise võimaluste poolest. Kohapeal võtavad puhkajaid vastu eestikeelsed Horizon Traveli reisiesindajad. Rhodos sobib kõigile: nii täiskasvanuile kui ka lastele, nii peredele kui ka üksikutele seiklejatele. Siin on mõnusaid randu, lahedaid laevasõite, vee- ja lõbustuspark, mitmeid muuseume. Sumedatel suveöödel kutsuvad päikeserammestust välja elama varajaste hommikutundideni avatud baarid ja klubid. Rhodosel leiab ka lastega pere õhtu veetmiseks sobiva mängunurgaga restorani või kohviku, kus hilisõhtuni ringi sagivaid jõnglasi keegi altkulmu ei vaata. HORIZON TRAVEL Estonia pst 3, Tallinn tel 640 9053 [email protected] www.horizontravel.ee www.reisipood.ee otselend Tallinnast Meie kuurordiks on väike ja õdus kuurortlinn Loutraki, mis asub Korintose lahe ääres, 80 km kaugusel Ateenast. Lisaks silmailule, mida pakub ümbritsev loodus, annab Loutraki võimaluse kohtuda eheda Kreekaga – linnake on üks populaarseimaid puhkekohti ka kreeklaste endi seas. Kohapeal võtavad puhkajaid vastu eestikeelsed Horizon Traveli reisiesindajad. Loutraki pakub lisaks traditsioonilisele rannapuhkusele suurepärase võimaluse tutvuda Lõuna-Kreeka rikkaliku antiikkultuuri pärandiga: Ateena akropol, Mükeene, Epidauros, Olümpia ja Delfi asuvad vaid mõnetunnise bussisõidu kaugusel. Linnakese lähiümbruses leidub samuti mitmeid huvipakkuvaid kohti: kaunis Vouliagmeni ehk sinine järv, Ossios Potapiose nunnaklooster, mis asub maalilisel mäekünkal, jumalanna Hera templi varemed, ajalooline Korintos ja palju muud. Küpros Küprose kultuuri- ja puhkusereis 29.09-06.10 al 648 € / 10 139 kr lennureis, kohapeal ringreis mug. bussiga hotell**-***, h/s Ajaloolis-looduslik pärl oma rikkaliku kultuuripärandiga. Muinasajal kuulsad Kourion, Paphos. Keskaegse vanalinnaga Limassol, maaliline Troodose mäestik ja Caledonia kosk, Kykkose mungaklooster, Larnaca, UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Khirokitia arheoloogilised alad. Maailma ainus kaheks jagatud pealinn Nicosia. Soovijatele jalutuskäik Nicosia Põhja-Küprosele kuuluvas linnaosas. TENSI-REISID AS Tallinn, Estonia pst 5a tel 670 3333 Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207 Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300 [email protected] www.tensireisid.ee bussireis hotell***, h/s Kaunis puhkus Leedu kuulsates kuurortlinnades, armsad väikelinnad piki läänerannikut kulgevate liivaste mererandadega, rannapromenaadid ja romantilised kalurimajakesed. Merevaigumuuseum, Nõidademägi, Kretinga, Ristide mägi. Külastame Rundale barokklossi jpm. TENSI-REISID AS Tallinn, Estonia pst 5a tel 670 3333 Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207 Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300 [email protected] www.tensireisid.ee otselend Tallinnast Lendame Portugali päikeserannikule, Algarve kuurortpiirkonda maa lõunaosas, kus on parimad rannad, suurim valik hotelle ja aja veetmise kohti. Meie kuurordiks on tempoka ööeluga noorte ja noortemeelsete lemmikpaik Praia da Rocha. Kohapeal võtavad puhkajaid vastu eestikeelsed Horizon Traveli reisiesindajad. Algarve piirkond oma laiade liivarandadega sobib igati perepuhkuseks. Lastele on siin mitu suurt veeparki, vahva mereteemaline park Zoomarine, lahedad laevasõidud. Praia da Rocha (kaljurand) on piirkonna ilusaimate randadega kuurort: laiad kuldsed rannad vaheldumisi tumekollaste liivakivikaljudega. Praia da Rocha on moodne aktiivse ööeluga linn, mis on täis apartemente ja hotelle. Samas on ta üsna väike ja kompaktne ning temas orienteeruda on väga hõlbus. Sobib hästi nii noortele, nooremeelsetele kui ka peredele. HORIZON TRAVEL Estonia pst 3, Tallinn tel 640 9053 [email protected] www.horizontravel.ee www.reisipood.ee lennureis, kohapeal ringreis mug. bussiga hotell**-***, h/s Nice – puhkajate paradiis. Eze mägiküla ja eksootiline kaktuste aed. Monaco ja Monte Carlo, Cannes, Vallauris. Päikeseline Provence - Arles, Les Paux, Avignon, Aix-en-Provence. Suur Alpide tee, Mont Blanc, Aosta. TENSI-REISID AS Tallinn, Estonia pst 5a tel 670 3333 Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207 Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300 [email protected] www.tensireisid.ee Leedu Palanga, Klaipeda, Neringa poolsaar 28.-31.07 al 208 € / 3254,49 kr Portugal Algarve al 630 € Vaid 2 reisi! 03.09; 10.09 Tellides reisi enne 30.06, saab soodustust kuni 100 €! Prantsusmaa Prantsuse Riviera, päikeseline Provence ja Alpid 23.-30.07 2 vaba kohta. Reg kuni 04.07. 30.07.-06.08 EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 al 802 € / 12 548,57 kr reklaam: Nele Laev, tel 669 8048, e-post [email protected] Reisi sihtkoht Kuupäev Hind Transport, majutus, reisiinformatsioon reisikalender 47 Info korraldaja kohta Rootsi Saladuslik saar Gotland 05.-11.08 laev/buss puhkemaja Visby, Färo saar, Bunge vabaõhumuuseum, Lummelunda koopad. Võimalus osa võtta Rootsi suurima TENSI-REISID AS Tallinn, Estonia pst 5a tel 670 3333 Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207 Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300 [email protected] www.tensireisid.ee laev/buss hostel/hotell/kämping, h/s Soome on tuntud tuhande järve maana. Kaunis loodus, huvitavad linnad. Kotka, Lappeenranta, Imatra kose veemäng, Savonlinna, Valamo klooster, Porvoo, Helsingi. 07.07; 28.07; 04.08; 11.08; 18.08 Lummav Ahvenamaa. Pisike paradiisisaarestik erakordselt ilusa ja mitmekesise loodusega, keskaegsete kivikirikute ja nukumajadega. Mariehamn, Ahvenamaa muuseum, külastame purjelaeva Pommern ja Tjudö veinitalu. Metsloomasafari, Kastelholmi kindlus, Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseum, Kumlinge kirik jpm. TENSI-REISID AS Tallinn, Estonia pst 5a tel 670 3333 Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207 Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300 [email protected] www.tensireisid.ee kõigi mug. turismibuss, mitte ühtegi ööd bussis! hotell** (kahene majutus, dušš ja WC igas toas); h/s; lisatasu eest hotell*** Kolm päeva Tšehhis! Kõik ekskursioonid hinna sees: Praha, Karlovy Vary, Kutna Hora. Mõnedel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.bohemiantravel.ee. BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus tel 640 3928 [email protected] www.bohemiantravel.ee Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele kõigi mug. turismibuss, mitte ühtegi ööd bussis! hotell** (kahene majutus, dušš ja WC igas toas); h/s; viisavaba; lisatasu eest hotell***, kindlustus Eestikeelsed ekskursioonid hinna sees: kaks päeva Budapestis (Buda loss, Vajdahunyadi lossikompleks, Gellerti mägi, Kalameeste bastion jpm), Szechenyi – üks Euroopa suurim termaalveebasseinide kompleks, kolm linna Doonau kallastel: Esztergom, Visegrad, Szentendre. Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.bohemiantravel.ee. BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus tel 640 3928 [email protected] www.bohemiantravel.ee Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele al 95-209 € / 1486,433270,14 kr laev/buss/laev kämpingumajakesed Bussiekskursioon Helsingis, tutvume Turu linnaga. Caribia veekeskus. Terve päev Muumimaa avastamiseks. Külastame mereröövlisaart, teeme meresõidu ehtsa mereröövlite laevaga jpm. al 139-383 € / 2174,885992,65 kr Lõbus reis kogu perele. Kaks päeva Legolandis, Givskudi safaripark, Gränna. TENSI-REISID AS Tallinn, Estonia pst 5a tel 670 3333 Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207 Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300 [email protected] www.tensireisid.ee al 466 € / 7291,32 kr keskajafestivali pidustustest! Soome Soome – tuhande järve maa, Ahvenamaa 27.-29.07 07.-10.07; 28.-31.07; 04.-07.08; 11.-14.08; 18.-21.08 al 209 € / 3270,14 kr al 249 € / 3896 kr Tšehhi Praha, Karlovy Vary, Kutna Hora 10.-16.07; 25.-31.07; 07.-13.08; 21.-27.08; 23.-29.10* 7 päeva 10.07: al 176 € al 25.07: al 170 € 23.10: al 205 € *23.-29.10 lisareis koolidele. Iga 12. koht tasuta! Ungari Budapest, Esztergom, Szentendre, Visegrad 01.-07.07; 17.-23.07; 31.07.-06.08; 13.19.08; 19.-25.09; 23.-29.10 juuli-sept: al 183 € okt: al 169 € 7 päeva Perereisid Muumimaa ja Caribia veepark Taani Legoland 08.-10.07 30.07.-04.08 Õppereisid EF Rahvusvahelised Keeltekoolid Alates 16-aastastele noortele ja täiskasvanutele aastaringselt al 2 nädalat, kursused algavad esmaspäeviti Brighton al. 935 € / 2 nädalat Boston al. 1145 € / 2 nädalat München al. 1095 € / 2 nädalat Veel on kohti suvistele keelekursustele Hinnas sisaldub: 20/26/32 õppetundi nädalas, majutus kohalikus peres, hommiku- ja õhtusöögid. Lisanduvad lennupiletid, õppematerjalid, kohalik transport. Kursusi ja sihtkohti üle maailma vaata www.ef.com/ils EF EESTI Pikk 7, 10123 Tallinn tel 64 323 64 e-post [email protected] www.ef.com Eesti Ekspressi Elamusreis kutsub Sind Meleski klaasivabrikusse! Eesti Ekspressil õnnestus see teada saada ning koostöös Ugalaga tuuakse see avalikkuse ette just sellel õhtul ja ainult sellele publikule. Tule 13. augustil kell 18 Meleskisse ja saa osa suvelavastusest „Läbi klaasi”. Etendusele lisaks loosime osalejate vahel välja kinkekaarte meie koostööpartneritelt. Eksklusiivne võimalus sellest kõigest osa saada avaneb ainult kiirematele. Pilet 15 eurot. Info ja tellimine telefonil 648 1253 või e-postil [email protected]. www.ekspress.ee/elamusreisid EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 crème Kunin Suupisted pulmadeks VAJA LÄHEB 250 g pärmi-lehttainast (nt Pihlaka) 100 g toorjuustu (nt Maag) 6 hiidkrevetti 1–2 küülaugu küünt 20 g forellimarja 20 g soolatud lõhefileed jupp värsket kurki 3 vutimuna 1 sl pestot värsket tüümiani ehk aed-liivateed määrimiseks muna maitsestamiseks sidrunikoort, soola ja pipart VALMISTAMISEKS tõsta lehttainast alusele viil toorjuustu, sellele omakorda lusikatäis forellimarja. Kaunista tüümianioksa ning sidrunikoorest tõmmatud imepeene ribaga. Ka paprikast saab imepeeneid ribasid lõigates kaunistusi meisterdada. Jüri Tamm Monaco aukonsul Eestis J uba õige pea ootab meid taas ees kuninglik pulm. Monaco vürst, prints Albert II abiellub tuntud naisujuja, Charlene Wittstockiga. Pulmade korraldamine on kena traditsioon, mida soovitakse kaunistada ikka kõige parema ja ilusamaga. Pulmi peetakse reeglite järgi, mis lisavad sündmusele pidulikkust ning annavad külalistele võimaluse tunda ennast mugavalt. Sündmus peab jääma meelde igaveseks, selles osas pole vahet lihtsureliku või kuningliku kõrguse vahel. Pulmapidude osaks on inimesed, asjad ja tegevused. Märgilise tähendusega on, kes ja kus istub, seisab või kummardab, kes mida kingib või missugust riietust kannab, ning ka see, kellele, kuidas ja mida söögiksjoogiks pakutakse. Näiteks serveeriti prints Charlesi ja leedi Diana pulmade puhul tervitusjoogiks Moët & Chandoni 1961 aastakäigu šampanjat Dom Perignon. Põhjusi selleks oli kaks – esiteks praktiline ehk siis asjaolu, et see aastakäik on kvaliteedilt ja maitseomadustelt eriliselt silmapaistev, ning teiseks emotsionaalne moment, mis tulenes faktist, et jook valmistati leedi Diana sünniaastal. Reeglina hoitakse pulmadega seonduv saladuskatte all. Põhjused võivad olla erinevad. Loomulikult on iga pulma oluline osa üllatusmoment, kuid vähemtähtis pole ka eetiline aspekt. Salatsemine jookide valiku osas välistab pulmapeo ärakasutamist kommertslikel kaalutlustel. Ajaloost võib leida fakte, kus omanikud said teada oma toodete kasutamisest alles pärast pidustuste lõppu ning vastavasisulise tänukirja saabumist kuningakodadest. Nii juhtus näiteks vendade Krugidega, kelle 1973. aasta Grande Cuvée serveeriti prints Andrew ja Sarah Fergusoni 1986. aastal toimunud pulmas. LÕHE-VUTIMUNA SUUPISTEKS määri lehttainast alusele pestot ning tõsta peale rulli keeratud soolalõheviil. Sellele omakorda kurgiviil ning poolitatud vutimuna. Mõnusalt vedela sisuga vutimunade saamiseks keeda neid enne 1,5 minutit. HIIDKREVETI-TOORJUUSTU SUUPISTEKS tõsta lehttainast alusele viil toorjuustu. Purusta küüslauk ja prae pannil kuumas õlis koos hiidkrevettidega 1–2 minutit. Praetud hiidkrevetid tõsta paarikaupa toorjuustule ja kaunista basiilikulehtede ning paprikaribadega. FOTOD TIIT BLAAT Vahemere stiilis suupisted kuningliku pulmapeo puhuks või lihtsalt pidulikuma nädalavahetuse tähistamiseks valmistas Lucca restorani kokk Sandra Veeremaa. rulli lehttainas lahti, tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lõika väikesteks ruutudeks. Napsuklaasiga suru tainaruudu keskele väike rõngas (peaaegu tainast läbi) ja pintselda lahtiklopitud munaga. Küpseta saadud suupistealuseid 200kraadises ahjus umbes 10 minutit, kuni lehttainas on kenasti kerkinud ja kuldseks küpsenud. Lase jahtuda ja valmista neist erinevad ampsud. TOORJUUSTU JA FORELLIMARJAGA SUUPISTEKS EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 MÖÖDUNUD AASTAL toimunud Rootsi kroonprintsessi Victoria pulmapeol pakuti sissejuhatuseks Pommery 2000 Grand Cru šampanjat, veinidest 2008 aastakäigu Sancerre Les Pierris Domaine’i Roger Champau’lt, 2002 aastakäigu Pommard 1:er Cru Epenots’d Louis Jadot’lt ning desserdiks Sauternes’i mõisast Château Simoni, mille aastakäiguks 2007. Tavalugejas võib säärane mõistete ja nimetuste virvarr tekitada nõutust. Seepärast lisan, et pokaalide kõrval taldrikutel olid Norra homaarid (suured meri- crème 49 nglike pulmade joogid FOTO SCANPIX FOTO CAMILLE MALISSEN Magusaks suupisteks sobib maasikahooajal serveerida hunnitu kogus kodumaiseid maasikaid. Sulata veevannis tumeda šokolaadi tükid, kasta terved maasikad sinna sisse ja seejärel küpsetuspaberiga kaetud alusele. Enne serveerimist tõsta mõneks minutiks külmkappi. ja Charlene Wittstocki pulmad toimuvad 2. juulil Püha Nikolai katedraalis, kus 1956. aastal abiellusid ka prints Alberti vanemad – vürst Rainier III ja legendaarne filmitäht Grace Kelly. Selle suursündmuse jookide valik lähtub asjaolust, et pruut Charlene Wittstock pärineb Lõuna-Aafrikast. Külalistele pakutakse Dombeya nime kandvaid veine Stellenboschi piirkonna tootjalt Haskell Vineyards. Šampanja osas on aga valik klassikaline – just käesoleval aastal oma 200. sünniaastat tähistava tootja Perrier-Jouet’ ikoontoode Belle Epoque Cuvée. Muide, selle veinimaja seosed kuninglike perekondadega on ajaloolised, nimetan siinkohal Briti kuningannat Victoriat, Belgia kuningat Leopold I, Vene keisrinnat Maria Aleksandrovnat ja Napoleon III. Paaril viimasel korral Monaco vürsti Albert II-ga kohtudes oleme palju rääkinud eelseisvatest pulmadest. Otse loomulikult uurisin lisa veinivaliku kohta. Sain kinnitust, et pulmad ei piirdu eespool nimetatud jookidega. Ütleme nii, see on ametlik valik 500-le A-listi külalisele. Lisaks mainitule kasutatakse kostitamiseks mitmeid teisi tooteid, mis on pärit näiteks monegaskidele kuuluvast veinikeldrist Provence’is, vürst Albert II sugulaste veinikeldrist Californias või vürst Albert II isa Rainieri lähedase sõbra veinimõisast Itaalias. Seega on Monaco pulmapeo joogivalik mitmekesine ja avatud, just selline nagu on vürst Albert II ise. ÕNNELIK PAAR: Monaco prints Albert II ja tema kihlatu, Lõuna-Aafrika ujumistšempion Charlene Wittstock. vähid), kammkarp, hirveliha ja magustoiduks maasikad vanillijäätise ja valge šokolaadiga. Peolauas saadud maitsenaudingute vulkaanile lisaks jäi paljudele meelde ka prints Danieli südamlik kõne. Suhtlemisel ja hingestatud sõnavõttudel võib teatud olukordades olla rohkemgi väärtust kui ükskõik missugusel hõrgutaval menüül. Sellel kevadel toimunud Briti tulevase kuninga prints Williami ja Kate Middletoni pulmades panustati kohaliku suurtootja Chapel Downi toodetele. Loomulikult ristisid paljud asjatundjad selle “valgeks valikuks”, eelkõige arvestades valgete veinide osa- kaalu, samuti konservatiivse hoiakuga Briti kuningakoja julgust alustada valgelt lehelt kohalike jookide valimist suursündmuste tähistamiseks. Punase veini puhul leiti lahendus UusMeremaalt pärit Greystone Waipara Pinot Noir’ kujul. Midagi pole parata, looduse vastu ei saa isegi kuningannad, printsid ega kuningad. Pulmašampanja valik on klassikaline – Perrier-Jouet’ ikoontoode Belle Epoque Cuvée. FOTO TIIT BLAAT PRINTS ALBERTI Stockmanni auhinnamängu võitja on Anne Tõnisson! Võitjaga võetakse ühendust. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 50 lõbu VÕIDA 32 EUROT! Loosimises osalemiseks saada vastus e-posti aadressil [email protected] või lõika talong välja ning saada see esmaspäevaks täidetuna aadressil: Tallinn, 10151 Narva mnt 13, märgusõna Ristsõna. 32 eurot võitis Sirli Paimre. Eelmise ristsõna õige vastus: ... partisanivõitlusele. Jäär Periood sobib õppimiseks ja reisimiseks, tekkida võib vägagi huvitavaid mõttevahetusi inimestega, kes on võimelised sinust aru saama ja sulle ka uusi vaatepunkte avama. Hea aeg oma tunnete sõnadesse panemiseks. Sõnn Ei saa loota, et teised hakkavad sinu soovide kohaselt käituma. Kui tahad, et elu oleks parem, pead arendama iseennast. Analüüsi oma eesmärke ja vajadusel korrigeeri, loobu sellest, mis toob pigem kahju kui kasu. Kaksikud Marsi ja Saturni trigoon annab juurde töövõimet ja vastupidavust. Suudad nüüd asju rahulikumalt võtta ja alles siis, kui plaan korralikult läbi mõeldud, tegevusse asuda. Alustatut sa niisama lihtsalt pooleli ei jäta. Vähk Praegu ei ole aeg, mil õnnestuks midagi niisama kergelt saavutada. Pead päris palju pingutama, tõsiselt vaeva nägema. Ära ole iseenda suhtes ülemäära kriitiline, ära sunni end tegema asju, mis on väga vastumeelsed. Lõvi Merkuuri ja Uraani trigoon avardab su mõttemaailma, pähe võib tulla vägagi geniaalseid ideid. Siiski tuleb arvestada, et kõik uuenduslikud ideed ei pruugi teostatavad olla, ka on need mõne su kaaslase jaoks liiga lennukad. Neitsi Kuigi suvi käes, ei saa sa töö ja raha teemast üle ega ümber. Hästi õnnestub palju aega nõudvate, küllalt kauges tulevikus kasu tuua tõotavate projektide käimalükkamine ja koostöö kõrgemate ülemustega. Kaalud Oled kahe jalaga maa peal. Enne oma energia raiskamist mingi tegevuse peale kaalud väga põhjalikult, kas asi seda üleüldse väärt on. Kui aga midagi alustad, viid selle ka lõpuni. Kasutad oma jõuvarusid mõistlikult. Skorpion Õnnelik aeg suhete tasandil. Sattud kokku huvitavate inimestega, kellest on tulevikus ka päris palju kasu. Praegu tekkivad romantilised tunded on tõenäoliselt püsivad, võid leida uut värskust kunagi pooleli jäänud armastusloos. EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Ambur Aeg soosib ärilisi ettevõtmisi. Tasub hakata ellu viima midagi niisugust, mida oled kaua planeerinud. Sulle tagavad konkurentide ees edu sinu laialdased teadmised, mida peaksid aga järjepidevalt täiendama. Kaljukits Maailmapilt avardub, see on hea aeg eeskätt vaimseks enesearendamiseks, aga ka selleks, et võtta ette pikem õppe- või puhkusereis. Nüüd pakuvad sulle rohkem huvi tõsised ja sügavad teemad, näiteks filosoofia ja religioon. Veevalaja Infokanalid on avatud. Täiesti suvalises kohas juhuslikult võõraste inimeste jutuajamisest katkeid kuuldes võib sinuni jõuda niisugune informatsioon, mis aitab mingi probleemi lahendada või edasisi sihte seada. Kalad Oled romantilisel lainel, lausa hõljud pilvedes. Pisut ettevaatust kuluks nüüd ära, sest reaalsustaju pole kuigi hea. Eriti juhul, kui oled armunud, kipud teist inimest idealiseerima ja oma elu liiga palju tema järgi sättima. Marko Mägi kümme küsimust 1. Mis on Hiina rahaühik? a. hüään b. jüaan c. žetoon d. žargoon 2. Mis on tuntuim Eesti iirisesort? a. Lai Leht b. Heli Lääts c. Punkar Villu d. Öine Õis 3. Millest oskavad Jaapani teadlased liharooga valmistada? a. roojast ja sojast b. paekivist c. naftast d. kadakamarjadest 4. Millise bändi muusika kõlas Soome raadiotes mullu kõige sagedamini? 6. Kust päästeti Ida-Virumaal hättajäänud koprad? a. puu otsast b. tühjast settetiigist c. kopratammi alt d. tühjast õllevaadist 7. Kellega võrdles USA näitlejatar Megan Fox režissöör Michael Bayd? a. Adolf Hitleriga b. Lars von Trieriga c. Andrei Tarkovskiga d. Vladimir Putiniga 8. Kes vallutasid Savisaare saare Lämmijärves? a. naerukajakad b. metsatöllud c. röövelööbikud d. kormoranid 9. Kes eristavad homo- ja heteromehi kõige paremini? a. Sunrise Avenue b. Dingo c. Roxette d. Eppu Normaali a. rasedad naised b. süütud naised c. ovuleerivad naised d. sünnitanud naised 5. Kes on tuntud poplaulu “Väike valge vale” esitaja? 10. Mille külge ehitasid herilased pesa ühes Võrumaa talus? a. Janne Saar b. Grete Klein c. Mari-Liis Loos d. Kairit Tuhkanen a. ukselingi külge b. vikati külge c. aiateiba külge d. traktorirooli külge ÕIGED VASTUSED: 1b, 2c, 3a, 4d, 5c, 6b, 7a, 8d, 9c, 10b Horoskoop 30. juuni – 6. juuli Krõõpa seostatakse Millega suvist pööripäeva? a) mardipäevaga b) mihklipäevaga c) jaanipäevaga Mis on Eesti suvepealinn? Mõtlen nüüd, mis ette võtta terve suvevaheaja. pealkiri? a) “Tüdrukute suveraamat” b) “Poiste suveraamat” c) “Sipsikute suveraamat” a) sinilill b) saialill c) aster www.ekspresspro.ee Tõttaks nagu sõdur sõtta kooli, aga pole vaja. Mis on raamatu õige lill õitseb Milline suvel? Kuula luuletust ja vaata animafilmi Ilmar Trull b) Pärnu c) Narva toob kaasa... Suveaeg a) ...valgemad õhtud b) suveskandaalid c) suvesandaalid a) suvikõrvits Mis on pildil? a) Paide b) “Porgand suvitab” c) “Vägev vähk ja ahne naine” on pildil? Mis a) suvevandaalid SUVEMURE b) nuikapsas c) lavakurk filmist on see kaader? Mis a) “Sprott päikest võtmas” b) ...pikad pimedad ööd c) ... lühemad päevad lastekas 51 suveviktoriin filmist on see Mis kaader? a) “Papa Carlo teater” b) “Miriami piknik” c) “Vennad Karusüdamed” Vastused saada: LASTEKAS, Narva mnt 13, 10151 Tallinn; [email protected] Ohmu, ristsõna vastuseks on ROOMAJAD. Kristofer Rohtjärv saab auhinnaks täispuhutava rannapadja. Auhinnad saab kätte Eesti Ekspressi infosekretäri juurest, Narva mnt 11E, I korrus, E-R kl 9-17. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Joonista Ohmule pilte ja aita ristsõna ära lahendada! EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 nagu kaks tilka vett Ansip mõtles! nädala anekdoot Ma püüan rääkida kogu aeg, nagu ma räägiks vanaemale. Valitsuse pressikonverentsil 16. juunil President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma netileheküljel lapsi talle küsimusi esitama. Üks laps küsis: “Härra president, kui õhtul magama lähete, kas siis on ka pidžaamal kikilips ees?” Järgmisel hommikul kurdab president Toomas Sildamile: “Öö läbi ei saanud silma kinni. Sidusin pidžaamale kikilipsu ette, vähkresin, und ei tulnud. Siis võtsin ära, ikka und ei tulnud, nii vaheldumisi lipsuga ja lipsuta hommikuni. Ei oskagi lapsele vastata, kuidas ma magan.” Edward Lucas Eesti filmirežissöör Tarandi deliirium Olen kapitaalne null, kõik saanud tänu isale? Kaja Kallas Zorbas vihastab Ateena restorani Hellespontos kokk Sirtaki Zorbas (pildil koos sõber George Papandreouga), mida hakkate teie peale Eestist saadava abirahaga? Esimene plaan on endale viieteistkümnes kuupalk maksta, 700 m2 villa osta ja ümbermaailmareisile minna. Naine tahtis kunstrindu ja jääkarunahast kasukat, paarikümmet kilo kullast ehteid, kahte Jaguari (linnaja maasõitudeks). Veel võiksin Vahemeres ühe saare osta. Te olete valesti aru saanud. Eesti maksab 192 miljonit eurot Kreekale, mitte igale kreeklasele! FOTOD TIIT BLAAT, BIRGIT PÜVE Ah, kurat! Mis te närutate, rotid! Siis on kreeklased ju jälle petta saanud! Homme läheb üldstreigiks! EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 E smaspäeva hommikul hakkas Indrek Tarand just Savisaare Hundisilma talu õuel jaanitulest toibuma, kui välja ilmus paraadmundris Muammar Gaddafi. “Mõtlesin, et võtan väikese puhkuse ja astun läbi. Kaua ma seal Tripolis pommirahe all istun...” alustas Gaddafi. Ta jätkas: “Ära sa, Indrek, presiden- diks kandideeri! See amet pole meelakkumine! Lähed Rootsi pankadega vastuollu, hakkavad veel sind ja Eestit pommitama. Hoia madalat profiili, jääb elunatuke alles. Aga kui selle lolluse siiski ära teed, tühjenda vähemalt oma Lääne pangakontod. Muidu külmutatakse ära ja raha läheb jälle Kreekale.” Ilmar Raag Briti ajakirjanik LIIGA PALJU TURBODIISLIT: Presidendikandidaadi raske hommik Hundisilma talus. “Viimane kord, kui ma Turbodiislit ja Lauaviina segi joon!” mõtles Tarand. Järgmisel hetkel ilmus eikuskilt Hugo Chavéz. Ta ulatas Tarandile pudeli jääkülma Venezuela õlut Mañana. “Kindlasti tuleb kandideerida! Rahvas vajab sõltumatut presidenti,” õhutas Chavéz. “Esimese asjana riigistame Riigikogu ja kõik parteid, mis Riigikokku pääsesid. Siis riigistame kasumit tootvad Skandinaavia pangad ja siis kohe ka need parteid, mis Riigikogust välja jäid. Võimuvaakumit ei tohi olla ja raha peab ka olema. Siis ostame prantslastelt paar tuumajaama ja müüme kogu energia neile tagasi. Hakkame täiega teenima, vana!” “Mu jumal!” ägas Tarand valutavat pead mudides. “Juba veerand tundi kaanin vett, aga järjest hullemaks läheb!” Ja tõesti. 50. aastate Ameerika sõjaväedžiibiga veeres Hundisilma talu õuele Fidel Castro. “Tss! Olen siin inkognito. Meile on kasulik, kui mind surijaks peetakse, tegelt pole mul suurt häda midagi,” rääkis ta ja õngitses frentši rinnataskust sigari. “Ehtne La Habana. Soovid?” Tarand raputas pead, õudus silmis. “Ise tead. See on maailma parim sigar. Pruunid kaunitarid rullivad tubakalehti reite vahel, mis annab täiesti kordumatu maitse...” seletas Castro. “Mõtlesin, et astun kah läbi, kui juba Euroopa tuuril olen. Euroopa vajab revolutsiooni! Ja sina oled just paras mees seda alustama. Kogu pilliroo kisume üles ja asemele istutame suhkruroo. Toodame sellises koguses rummi, et kõigepealt joovad soomlased end sellest lolliks, siis Baltikum ja Venemaa, siis Ida-Euroopa ja Balkani maad.Aga kasvata habe, poiss, muidu ei võeta sind tõsiselt!” Tarand läks Edgari välikemmergusse, kus rippus ukse küljes täispikkuses peegel. Ta vaatas oma nägu ja mõtles – võibolla oli Castrol habeme koha pealt õigus? 54 ekspressi suvepaar 2011 Kandideeri Ekspressi suvepaariks 2011! FOTO TIIT BLAAT Saada meile pilt endast koos kallima, elukaaslase, abikaasa või partneriga aadressile [email protected]! Ära unusta juurde lisada vastuseid ankeedile ning oma kontakte, et saaksime ühendust võtta. Suve lõpus valime välja kõige ekspreslikuma suvepaari, kes saab pärjatud au, kuulsuse, fotosessiooni ja nänniga. Ära maga suve maha! Nimi: Alo (27, seelikuga) ja Merilin (26) Elukoht: Tallinn usid? Kuidas ja millal kohtsoo laleivapeol. na Kohtusime aastal 2007 sõbran rus ja jõime ukä ost s koo kel het l Istusime ühe d. Joonistasime viina, sest keegi teine ei tahtnu sime mööda teineteisele vuntsid ette, kihuta stasime teineteist. öiseid Viljandi tänavaid ja ava s kihlusime, olles Amsterdamis ühes kohvišopi läbi rännanud. enne seda pea terve Euroopa Armastus käib… siis, kui riided on seljast ära. Eriti kihvt asi, mida koos tehtud? e laevale, Alo Meil oli Soome asja ja läksim Punase rilin Me t, itul rebaseks kostümeer aal”. dem ime ce “Ali ist kuningannana film e em läh kas et , isid Ja siis soomlased küs ! egi sim läk siis geiparaadile. No me Suvemõte: avalt mättal Jääda lihtsaks ja et saaks piis seksida. Vali meid, sest... EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 te valite meid me näeme alasti head välja. Kui ast alasti end ssil suvepaariks, laseme Ekspre pildi teha. Kogu kaup –30%! OÜ Vendors Mood, Franchisee MaxMara, Harju 6, Tallinn Suvine Soome ootab! Tallinn-Helsingi liini kõige suvisemad hinnad leiad ikka Eckerö Line’ist. Soodsad ülesõiduhinnad ja Soome perekohtade piletid – kõik suvise puhkuse nautimiseks! HOMMIKUKS HELSINGISSE ÖÖPAKETT alates 69€ Kaks inimest,kajut ja auto ööreisidel* Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline.ee ÕHTUKS KOJU PILETID alates 17€ täiskasvanu või sõiduauto* AUTOPAKETT KUNI VIIELE alates 67€ * sõiduauto max pikkus 6 m, max kõrgus 1,9 m)
Documentos relacionados
EuroSteel1
Tema järel riburadapidi laotöölised ja kliendid. Enrico läks müügimeeste ruumi. Seal segas Reemo lusikaga kohvitassis ja vaatas Enricole otsa. “Asjad on jamasti,” ütles ta, “näed, mis toimub. Plika...
Leia maisLisa - Riigi Teataja
(51%), ligi veerand (24%) eestlased, 6% ukrainlased ja 2% valgevenelased. Rahvuse andmed puuduvad 14% inimestel. Kokku on esindatud 30 rahvust, neist kümne puhul vaid ühe esindajaga. 2012. aastal l...
Leia mais